Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Edward Lucas: Euroopat ootab tuumaõudusunenägu (25)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Topol RS-12M katsetus 2009. aastal.
Topol RS-12M katsetus 2009. aastal. Foto: SCANPIX

Kui te arvate, et Euroopa on praegu surve all, oodake ära, kuni ta satub silmitsi uue tuumavõidurelvastumisega. See ootab meid ees pärast USA ja Venemaa nädalavahetuse otsuseid peatada osalemine keskmaa tuumajõudude lepingus (INF), kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas BNSi kolumnis. 

Venemaa on rikkunud seda lepingut alates 2008. aastast, töötades välja uut maismaalt tulistatavat tiibraketti 9M729 (NATO žargoonis SSC-8). Obama valitsus hoidus endale omaselt aastaid Venemaale avalikult vastu astumisest. Trumpi Valge Maja teeb seda meeleldi. Administratsioon tahab töötada välja oma maismaal baseeruva keskmaaraketi, aga mitte Euroopasse, vaid Aasiasse Hiina vastu paigutamiseks.  

INF-leping ei meeldi ka Venemaale. Vananenud Vene lennukid ja laevad teevad maismaarakettidest atraktiivse alternatiivi. 

Ilma INF-lepinguta oleme meie Euroopas eriti haavatavad. Putini režiim suudab välja töötada relvi, mis ei ulatu Ühendriikideni, kuid ähvardavad otseselt suurt osa Euroopast.  

See oht tekitab eurooplastes ilmselt hirmujudinaid, mitte ei tugevda nende selgroogusid. Avalik arvamus suures osas Euroopast on niikuinii tuuma- ja Ameerika-vastane. Iga USA katse paigutada uusi tuumarakette, et Venemaa omadele vastu seista, ähvardab tuua uuesti kaasa 1980. aastatest tuttavad transatlantilised tülid.

Suurenevad nii USA põlgus eurooplaste rahuloosungitega vehkimise vastu kui ka eurooplaste usaldamatus Trumpi valitsuse hoolimatuse suhtes. Samuti laieneb lõhe enesega rahulolus puhkava «vana Euroopa» ja närviliste eesliiniriikide vahel idas. Mis juhtub siis, kui Poola ütleb, et tahab USA tuumarelvi oma pinnale ja Saksamaa avaldab sellele vastuseisu?

Tegelikult tähendab NATO üleolek õhus ja merel, et ta ei pea panema venelaste vastu maismaal välja sama palju rakette. Selle asemel peaksime tegelema taristu pudelikaelte ja bürokraatlike tõketega, mis takistavad sõjaväelist liikuvust, ja muretsema Venemaa tõelise üleoleku – tema mittesõjalise arsenali pärast.

Taktikate seas on küberrünnakud, propaganda, räpane raha, energiaekspordi hoovana kasutamine, õõnestustegevus ja jaga-ja-valitse-lähenemise kasutamine. Tülid tuumarelvade pärast võivad kujuneda meie julgeolekule surmavamaks kui need relvad ise.


Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.

Tagasi üles