Tõnis Oja

FOTO: Postimees

Kuula artiklit

Ardo Hanssoni ametiaeg Eesti Panga presidendina lõpeb juuni alguses, mistõttu hakati mõned nädalad tagasi keskpanga nõukogu esimeest Mart Laari hurjutama, et ta on uue presidendi valimisega lootusetult hiljaks jäänud.

Valiti ju praegune president juba 2011. aasta oktoobris ehk peaaegu kolmveerand aastat enne tema ametisse asumist. Teine mure on uue juhi kvaliteet. Hansson on lati nii kõrgele seadnud, et tekkis kahtlus, kas talle võrdväärset järglast ongi võimalik leida.

Tundub, et kriitika Laari suhtes oli põhjendamatu, sest läinud kolmapäeval tuli keskpanga nõukogu välja kolme suurepärase kandidaadiga, kellel kõigil on potentsiaali olla nii tugev kohaliku keskpanga juht kui ka paista silma Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitikat kujundava nõukogu liikmena, nagu Hansson seda seni on olnud. Seda, et väikeriik suudab anda mitu mõjukat keskpankurit, näitab Soome kogemus.

Saksamaa otsustab kuuldavasti panustada sellele, et neilt tuleb järgmine Euroopa Komisjoni president. See on järsult nõrgestanud Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni šansse saada EKP presidendiks – seni loeti teda peamiseks kandidaadiks. Mõlemad kogu Euroopale väga olulised ametikohad täidetakse sel suvel ning võitjad selguvad poliitiliste läbirääkimiste ja kompromisside tulemusena.

Jens Weidmanni asemel on tõusnud favoriitideks EKP juhi kohale Soome Panga eelmine president Erkki Liikanen ja ka praegune president Olli Rehn.

Eelmisel nädalal üles seatud kandidaatidest on kahel keskpanga tippjuhi kogemus. Madis Müller on Eesti Panga asepresident. Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross oli samuti Eesti Panga asepresident ja tal on ka Soome Pangas töötamise kogemus.

Kuuldavasti ongi Märten Ross presidendiks saamise nimel kõige rohkem tööd teinud. Ehkki kandidaate said esitada vaid nõukogu liikmed, mitte aga Eesti Panga president, võib oletada, et Madis Müller on keskpanga nii-öelda nomenklatuurne kandidaat.

Kõige huvitavam kandidaat on Swedbank Eesti juht Robert Kitt, kelle esitasid ilmselt Eesti Panga nõukogu teadusringkondi esindavad nõukogu liikmed. On ju Kitil doktorikraad tehnilises füüsikas, seega on ta ainus doktorikraadiga pangajuht, aga ilmselt ka ainus doktorikraadiga suurettevõtte tippjuht.

Mis aga praeguste presidendivalimiste juures kõige tähtsam ja mille eest tuleb nõukogule tõeliselt au anda: seekord suudeti poliitikud presidendikandidaatide ringist eemal hoida. Keskpanga eelmine president tuli poliitilistest ringkondadest, aga kas keegi ka mäletab, kes enne Hanssoni Eesti Panga president oli? Ilmselt vähesed.

Eelmistel valimistel osales kandidaadina samuti poliitik, mille tagajärg oli see, et valimisprotsess läks üsna inetuks.

Ükskõik, kes kolmest kandidaadist Eesti Panga uueks presidendiks saab, on meil igatahes põhjus olla üsna rahul – Eesti Panga juhtimine läheb ilmselt headesse kätesse.