Sander Olo.

FOTO: Riina Põhjala

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Nagu kõigil inimestel, on ka teadlastel oma isiklik arvamus. Seda nii teemadel, milles ollakse pädevad, kuna see kuulub nende uurimistöö valdkonda kui ka teemadel, mis on kujunenud lõunapausil Postimehe või ERRi uudisteportaali pealkirju kerides, kirjutab geoloog Sander Olo. 

Kuulus geeniteadlane James Watson kaotas jaanuaris oma väljaütlemiste tõttu mitu autiitlit. Sellest sündmusest ajendatuna kirjutas Els Heinsalu eelmisel nädal hea arvamusloo teadusest ja selle poliitkorrektsusest. Neid kirjatükke lugedes jäi mul kripeldama mõte teadlastest ja nende isiklikus arvamusest.

Nimelt avaldas James Watson arvamust, et mustanahalistel on geneetiliselt madalam IQ ning seda teavad «kõik, kes on pidanud töötama mustanahaliste alluvatega». See polnud mõne tema kuulsa uurimistöö tulemus, vaid tema isiklik veendumus. Selline arvamus on eri ühiskondades tõenäoliselt päris levinud, kuid mis teeb asja markantseks, on see, et seda ütles teadlane.

On palju viise, kuidas inimesed hindavad allikate usaldusväärsust. Üheks ja kõige tähtsamaks peetakse autoriteeti. Kes saavad ühiskonnas veel usaldusväärsemad infoallikad olla kui teadlased. Tavalisel inimesel pole vahet, kas tegu on geeniteadlase, sotsiaalteadlase või kosmoseteadlasega. Ta on teadlane. See näitab, et tegemist on väga haritud ja targa inimesega, kes on tõenäoliselt oma ala spetsialist.