Jaanus Karilaid: Jürgen Ligi, lõpeta palun valetamine, piinlik on!

Jaanus Karilaid. Foto: Erik Prozes / Postimees

Jürgen Ligi, aitab valetamisest ja varjamisest VEB fondi teemal. Püüaks selle VEB fondi saaga ükskord nii väärikalt ja õiglaselt lõpetada, kui see täna enam võimalik on, kirjutab Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.

Mihkel Kärmas juhatas aasta tagasi «Pealtnägijas» VEB fondist tehtud loo sisse järgmiselt: «Erinevalt mitmetest vandenõuteooriatest on siin loos selge, et 90ndate keskel toimus suurpettus, mida mahitati tipptasemel. Samas kedagi süüdi ei mõistetud.» Tänaseks ei ole Eestis vist kedagi, kes ei teaks VEB fondiga seotud tipptasemel mahitatud 32,3 miljoni dollarilisest suurpettusest, Vahur Krafti allkirjaga võltsitud dokumendist ega sellest, et süüdi ei mõistetud kedagi ainult tänu võimul olnud Reformierakonna vilgaste oravate aastakümnete pikkusele valetamisele ja kuritegude katmisele.

Kaeti nii hästi, et isegi nende oma peaminister Andrus Ansip oli valmis mürki võtma selle peale, et Eesti pangas pole midagi võltsitud. Napp kolm kuud hiljem pidi ta oma sõnu sööma. Ometi jätkub häbematu lausvale levitamine siiani ja see puudutab VEB fondi teist tahku: nimelt ettevõtjaid, kellelt riik Eesti pankade ja krooni päästmise nimel omal ajal jõuga raha ära võttis ja pole seda siiani tagastanud. Ilma piinlikkuse ja häbitundeta valetab aga Jürgen Ligi Eesti rahvale näkku, justkui oleks ettevõtjatelt raha ära võtnud Venemaa, kuigi tegelikult tegi seda Eesti riik eesotsas VEB fondi skeemi kohalike arhitektidega.

Toon lihtsa näite: Kui Vladimir võtab Tiidult raha ära ja Tiit läheb seepeale Mari juurde ja võtab omakorda Marilt jõuga raha ära, siis kes peaks Marile raha tagasi maksma? Kas Tiit või Vladimir? Eesti varasemad valitsejad on käitunud nagu Tiit, kes ütleb Marile, et mind ei huvita, mine küsi oma raha Vladimirilt. Kui Venemaa külmutas 1993. aastal Eesti kommertspankade varad Venemaal, võttis riik omakorda Eesti pankade osadelt klientidelt jõuga raha ära, et päästa pangad pankrotist. Ehk kommertspangad päästeti, aga osadele nende klientidele enam raha tagasi ei makstud, vaid riik lõi kohalike poliitikute taktikepi all ebamäärase VEB fondi, kuhu kogus kokku rahast ilma jäänud ettevõtjate nõuded.

Ei läinudki kaua aega mööda, kui reformierakondlased pühkisid vastutusest käed puhtaks ja teatasid, et mingu ettevõtjad ja küsigu oma raha Venemaalt, kuigi ettevõtjatel puudus Venemaaga igasugune kliendisuhe. Nii riisuti ettevõtjad omaenda riigi poolt lihtsalt paljaks. Riigikontrolli VEB fondi auditi hinnangul oli selline tegevus vastuolus igasuguste pangandustavadega. Maksuekspert Lasse Lehis nimetas seda pangarööviks, ainult et käesoleval juhul röövis pank oma klientidelt raha ära ja riik legaliseeris selle pangaröövi oma  VEB  fondi otsusega.

Ka õigusteadlane Jüri Raidla on toonitanud, et VEB fondi loomise otsus puudutas ikka Eesti sisesuhet ja Venemaa ei puutu siin asjasse. Aga Ligi kargab ikka ühe jala pealt teise jala peale ja laseb nagu lõoke, et «Venemaa tegi! Venemaa tegi!» ja et hirmutamine ikka toimiks, hämab veel midagi ka okupatsioonivõlast ja ohust Eesti riigi järjepidevusele. Aitab valetamisest, piinlik on!

Vabandamise asemel vihjab Ligi, justkui oleks keegi ettevõtjatest kunagi kellelegi altkäemaksu pakkunud. «Tule taevas appi!» laenaks siinkohal Lennart Meri hüüatust. Kui keegi minule altkäemaksu pakuks, pöörduks ma politsei poole! Miks teie seda ei teinud?

Selle riigikogu ees seisab veel enne valimisi oluline otsus – vabandada nende Eesti inimeste ees, kellelt ebaõiglaselt ja ülekohtuselt 26 aastat tagasi riigikogu otsusega raha ära võeti ja kompenseerida neile tekitatud kahju. Riigikogu õiguskomisjoni laual oleva eelnõu järgi makstaks neile tagasi täpselt see summa, mis neilt 1993. aastal pangakontolt ära võeti, sealjuures arvestamata selle raha ostujõu üüratut kahanemist 26-aasta jooksul. See on vähim, mis me teha saame, et vähegi õiglust jalule seada.

Muidugi ei saa me VEB fondi saagat sellega täiesti lõpetatuks pidada, sest siiani on selgusetu, kes osalesid 32,3 miljoni dollarilises suurpettuses ja kas vastavad tõele kahtlused, et mingi osa sellest rahast läks Reformierakonna loomist rahastanud R-hooldusesse. Neid vastuseid oleks väga vaja, sest vanad tegijad kipuvad suurde poliitikasse tagasi.