Riia linnapea tee televisioonist trellide poole

Nils Ušakovs. Foto: Andrus Peegel

• Riia linnapeast paipoiss on poliitilise ja juriidilise tule all
• Lätis harutatakse lahti ajaloo suurimat korruptsioonijuhtumit

Venelasest Riia linnapea Nils Ušakovs (42) on selles ametis püsinud juba peaaegu kümme aastat ja nautinud suuresti venekeelsete valijate toel hämmastavat poliitilist edu, mida nüüd varjutavad Läti ajaloo ilmselt suurima korruptsioonijuhtumi lahtiharutamisel tekkinud kahtlused.

Kolmapäeval astusid Läti korruptsioonitõrje büroo ametnikud resoluutsel sammul sisse Riia linnapea kabinetti ja ka tema koju Bergenase tänavas, esitasid läbiotsimisorderi, puistasid lauasahtleid ja kappe ning viisid kaasa arvutid. Esimese hooga jõudis mõni Läti meediaväljaanne teatada ka Ušakovsi arreteerimisest, mille peale astus linnapea telekaamerate ette, žestikuleeris vabade kätega ja kinnitas puhast südametunnistust. Üksikasjadesse Baltimaade ühe suurima linna juht siiski ei laskunud, viidates allkirjale vaikimiskohustust nõudval korruptsioonitõrjujate dokumendil.

Nils Ušakovs on enesekindel, sportlik, hea välimusega. Tema emakeel on vene keel, aga ta räägib vabalt ka läti ja inglise keelt ning saab hakkama saksa, rootsi ja taani keelega. Tal on majandusteaduse magistrikraad. Ta on kuulus, kuna töötas hilistel üheksakümnendatel populaarses Vene telekanalis NTV, seejärel Läti televisioonis ja telekanalis TV5 ning lõpetas uudisteajakirjanikuna Kremli koordineeritavas Pervõi Baltiiski Kanalis 2005. aastal.

Tõestamata ja kinnitamata väidete järgi said just Ušakovsi telekarjääri ajal alguse tema tutvused Läti kõige kuulsamate meeste Ainārs Šlesersi, Andris Šķēle ja Aivars Lembergsiga. Need kolm ärimeest ei ole püüdnudki varjata, et nad on mõjukad oligarhid, kelle äritegevusse kuulusid vähemalt 1990. aastatel seaduste ostmine ja sobivate poliitikute ametisse aitamine. Kaks aastat tagasi lekkisid Läti ajakirjandusse ühes Riia hotellitoas aastaid varem tehtud salvestised, kus need kolm oligarhi arutasid varifirmade kaudu teenitud raha puhtakspesemise skeeme. Muu hulgas rääkisid Šlesers, Šķēle ja Lembergs tõemeeli, keda panna presidendiks, keda peaministriks ja keda peaprokuröriks. Võimalik ka, et arutati Riia linnapeaks sobivat isikut.

Riia laiub 324 ruutkilomeetril ja majutab ligi 650 000 elanikku. Riia selleaastane eelarve on 950 miljonit eurot. Võrdluseks: 160 ruutkilomeetril asuvas Tallinnas elab veidi üle 450 000 inimese ja linna majandamiseks on sellel aastal 761 miljonit eurot. Riias on suur sadam ja suur lennujaam, kesklinnas tohutud juugendmajade piirkonnad, mis annavad hoogu kinnisvarahindadele. Riia elanikud ja külalised vajavad sadu tramme, trolle ja autobusse. Riia külje all on ligi 30 kilomeetri pikkuse liivarannaga Jūrmala, mis on paljude rikaste ja kuulsate venemaalaste meelispuhkepaik juba Nõukogude Liidu päevilt. Riia on suur ja ahvatlev.

Erakonna Koosmeel juht Nils Ušakovs sai selle ahvatleva linna juhiks 2009. aasta kesksuvel pärast Läti parlamendis veedetud nelja aastat. Ilma eriliste tagasilöökideta suutis ta sellel toolil kindlalt istuda kuni kolmapäevani. Tõsi, katseid tema positsiooni kõigutada oli varemgi, kuid kõik need kukkusid läbi.

2011. aastal avaldas ajakirjanik Leonids Jakobsons veebiküljel Kompromat Ušakovsi kirjavahetuse tollase Venemaa Läti saatkonna nõuniku Aleksandr Hapiloviga. Kirjavahetuse teemad olid täiesti seaduslikud: kuidas meelitada Riiga rohkem Venemaa transiiti, ettevõtjaid ja turiste. Tähelepanu pälvis vaid asjaolu, et 2004. aastal oli seesama Hapilov teine sekretär Venemaa saatkonnas Gruusia pealinnas Thbilisis ja oli Gruusia sõltumatu telekanali Rustavi2 teatel üks neid, kes pidi organiseerima «rooside revolutsiooni» toel riigi presidendiks tõusnud Mihheil Saakašvili mõrva. Gruusia saatis tookord Hapilovi maalt välja ja see maandus diplomaatilise kaitse all Riias. Ušakovs palus Läti prokuratuuril uurida kirjavahetuse lekkimist ning mõneks ajaks võttis kohus Jakobsonsi kirjavahetuse saladuse rikkumise eest ka vahi alla. Seega linnapea võit.

Möödunud aasta kevadel avaldas Riias asuv Balti Uuriva Ajakirjanduse Keskus, et linnapea Ušakovs oli kolme aasta jooksul kulutanud üle 8 miljoni euro enda reklaamimiseks, ostes reklaamiaega televisioonis, sotsiaalmeedias ja palgates kampaaniasse kodupartei Koosmeel noorteorganisatsiooni liikmeid. Asja põgusalt uurinud Läti korruptsioonitõrjujad ei jõudnud tookord siiski selliste faktideni, millega oleks saanud linnapeale kahtlustust esitada.

Möödunud aasta detsembris lahvatas Läti pealinnas suur transpordihankega seotud korruptsiooniskandaal, mis oli nii tõsine, et sundis aastaid Nils Ušakovsi abilinnapeana Riiat juhtinud Andris Ameriksi päevapealt tagasi astuma. Enne oli korruptsioonitõrje büroo KNAB läbi otsinud Riia juhtimises 17 aastat osalenud Ameriksi kabineti ja kodu, kahtlustades teda Riia transpordihanke altkäemaksuskeemis osalemises. Tagasi astus ka kogu Riia ühistranspordiettevõte Rīgas satiksme juhtkond, korruptsioonitõrjujad korraldasid üle kolmekümne läbiotsimise ja võtsid kinni kaheksa kahtlusalust.

Läti ajakirjanduse andmetel moodustas iga aastatel 2013–2016 ostetud trammi-, trolli ja bussihangete hinnast 5–7 protsenti altkäemaks, millega oli otseselt seotud Rīgas satiksme. Kokku võis ligi 300 miljoni euro suuruse transpordihanke raamides altkäemaksuna liikuda 600 000 – 800 000 eurot.

Ušakovs ei ole pehmete killast. Ootamata ära opositsiooni lausrünnakuid, korraldas ta endale jõulude eel Riia linnavolikogus ise umbusaldushääletuse, mille võitis. Nüüd on Ušakovsi olukord keerulisem. Pärast läbiotsimist pole tema tagasiastumist häälekalt nõudnud mitte ainult Riia opositsioon, vaid ka valitsuse liikmed. Ušakovs kinnitab, et on puhas nagu prillikivi, pole midagi kriminaalset korda saatnud ning tagasi astuda ei kavatse.

Riia linnavalitsuse ametlikul veebileheküljel pole kogu juhtumi kohta ühtegi viidet. Läti pealinna põhiline mure on praegu, kuidas tõrjuda libedust ja vedada tänavatelt lund. Täpselt nagu Tallinnas.