Inimõigused Balti riikides

FOTO: Pm

Inimõiguste instituudi nõukogu esimees Mart Rannut võtab kokku kolme Balti riiki hõlmanud uuringu, mis näitas, et ühest küljest on kõigi kolme riigi elanikel inimõigustest ja nende rikkumisest ähmane arusaam, kuid teisest küljest võib seda tõlgendada nii, et järelikult pole inimestel olnud selle teemaga isiklikku ebameeldivat kokkupuudet.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mullu korraldati Eestis, Lätis ja Leedus arvamusuuring, et saada teavet inimeste teadmistest inimõiguste kohta, samuti nende kogemusest, hoiakutest ja ka võimalikest käitumismallidest selles vallas. Seega ei olnud vaatluse all objektiivne inimõiguskeskkond, vaid selle tajumine koos kõikide probleemidega inimese ümber. Kui Lätis-Leedus oli selline uuring esimene, siis Eestis oli võrdlusbaas olemas, siin oli samasugune uuring läbi viidud ka aastatel 2012 ja 2016.

Kui kaugelt vaadates tunduvad Balti riigid ühetaolised, siis kultuuri- ja sotsiaal-majanduslike tunnuste alusel on pilt kirju, mis mõjutab otseselt ka inimõiguste tajumist. Tuleb silmas pidada, et Eestis ja Lätis on arvukas venekeelne kogukond, kuid Leedus on muude rahvuste esindajate seas pea võrdselt venelasi ja poolakaid, kellele lisandub vähesel määral teiste rahvuste esindajaid.

Ka denominatsioonide osakaal erineb riigiti: Leedus domineerib katoliiklus, Eestis luterlus ning vene etnilise identiteedi väljendusena õigeusk, Läti on vahepeal.