Peeter Langovitsi tagasivaade: suur kaablisõda

Antennimetsad Tallinna magalate kortermajade katustel olid kadunud ja aastaid kasutatud kollektiivantennid asendumas elanikele paremat telepilti pakkuva kaabeltelevisiooni teenusega.

1996. aasta jõulude eel tabas tuhandeid õismäelasi ebameeldiv üllatus, kui teleritest kadus pilt.

Haabersti linnaosas pakkus kaabellevi teenust kaks firmat: Tallinna Kaabeltelevisioon (TKTV) ja STV. Suuri investeeringuid nõudev valdkond vajas ka kliendibaasi laiendamist. Kuna puudus seadus, mis reguleeriks kaabellevi ja millest teenusepakkujad oleks juhindunud, tegutseti oma äranägemise järgi. Juhtus nii, et paigaldati omi kaableid ja võimendeid kortermajadesse, arvestamata teiste operaatoritega, ning sageli häiriti nii konkurendi klientidel telepildi kvaliteetset vastuvõttu. Sellisest konkurentsist sündis tüli, mis viis ekstreemsete aktsioonideni, mis ei meeldinud ei klientidele ega teenusepakkujatele. Kui 19. detsembril TKTV emafirma AS Levicomi volitusel hakkas Õismäel AS Kevadjuga teise operaatorfirma, STV kaableid lahti ühendama, läks lahti nn kaablisõda. Seda tehti neis majades, kus juba olid paigaldatud TKTV kaablid, ning teise operaatori lisanduvad kaablid põhjustasid häireid TKTV pakutavas telepildis. TKTV pidas STV tegevust ebaseaduslikuks. STV, kellele heideti ette ka autoriõiguste eiramist, pidas aga konkurentide sellist tegevust omavoliks. Õli valas tulle järgmisel päeval STV magistraalkaabli lõhkumine, mistõttu jäid nüüd nende kliendid telepildita. Kohe järgnes TKTV fiiberoptilise kaabli läbilõikamine ja uued probleemid. Omavahel üritati saavutada kokkulepet, kuid juba paari päeva pärast oli uued katkestused. Politsei sai kaebusi mõlemalt poolelt.

Asjasse sekkus Haabersti linnaosa halduskogu ja hetkeks saabus vaherahu. Jõulude ja aastavahetuse telepilt jõudis vaatajani. Linnaosavalitsus otsustas kõigepealt tutvuda telesignaali edastamise õigusliku poolega. Jaanuari alguses esitasid tülipooled neile vajalikud materjalid oma õigusliku tausta ja tegevuse legaalsuse kohta. Linnaosavalitsuse otsus andis dokumentidega tutvumise järel teatud tingimustel õiguse STV-le oma telepildi edastamiseks ja kohustas ASi Kevadjuga tagastama STV-le neilt ära võetud seadmed.

Ajutine vaherahu katkes aga 1997. aasta 28. jaanuari hommikul, kui TKTV töömehed avastasid Õismäe tee 25 maja keldrist varastatud võimendi asendamisel, et maja ees olevas kanalisatsioonikaevus, mida läbisid valgusoptilised kaablid, oli neist kolm läbi lõigatud. Ekspertide hinnangul olid vandaalid asjatundjad ja teadsid täpselt, mida teha. See aktsioon oli märk, et varem alanud kaablisõda polnud lõppenud. Inimesed olid jälle telepildita.

Lõhutud kaablid ja kortermajade koridoridest või keldritest varastatud võimendid põhjustasid operaatoritele sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid lisakulutusi. TKTV pani välja isegi rahalise preemia 150 000 krooni kurikaelte tabamise eest ning tegi avalduse politseile kriminaalasja algatamiseks. ASi Levikom juhatuse esimees Tõnis Palts pidas juhtunut diversiooniks ja kinnitas tookord Postimehele, et kaabli lõhkumist võib võrrelda maanteede õhkimisega, mille puhul peaksid riik ja linn kohe sekkuma.

Taastamistööd olid keerukad ja aeganõudvad. Töömehed asusid kohe uut kaablit vedama ning optilise kaabli kiude ükshaaval kokku ühendama. Osa kaablitest tuli välja vahetada. Korduvatest katkestustest pahastel televaatajatel jäid nüüdki nägemata populaarsete seriaalide järjekordsed osad ja oodatud lastesaated. Telepilt taastus järgmise päeva õhtupoolikul. Tegelikult juhtis kogu toimunu ka tähelepanu vajadusele kaabellevi seaduseelnõu riigikogus kiiremini menetleda.