Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/02/11761593t1hf9d3.png)
/nginx/o/2019/02/02/11761592t1h6450.png)
/nginx/o/2019/02/02/11761591t1hb2e3.png)
/nginx/o/2019/02/02/11761594t1hdf08.jpg)
Ajal, mil uurivad ajakirjanikud on ühendanud jõud üleilmastunud kuritegevuse ja korruptsiooni paljastamiseks, on kohtu- ja korrakaitsesüsteemid jäänud suurel määral riiklikuks. Korrakaitseorganid peaksid haarama innukalt kinni ajakirjanduse pakutavatest juhtniitidest ning ise kiiresti looma sellist laadi rahvusvahelised võrgustikud, mida praegu võib korralikult viimistletud kujul nautida organiseeritud kuritegevus, kirjutavad 2017. aastal autopommiplahvatuses ema Daphne, Malta ajakirjanik ja korruptsioonivastane aktivist, kaotanud Matthew, Andrew ja Paul Caruana Galizia.
Riigipiire ületava organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni üleilmne võrgustik on traagilisel moel üks üleilmastumise püsivamaid edulugusid. Samuti on see just seepärast selle üks suuremaid puudusi. Kui kuritegelikud tooted ja raha liiguvad sujuvalt üle piiri, siis kohtu- ja korrakaitsesüsteemid püsivad seniajani valdavalt konkreetse riigi piires ning neid nõrgestatakse ja survestatakse lakkamata. Ajakirjanikke, kes seda kõike püüavad kajastada, hirmutatakse, võetakse kinni ja mõrvatakse.