Toomas Kruusimägi

FOTO: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Haridussüsteemi ei defineeri tellistest haridusrajatised, vaid kvaliteet ja kvantiteet, mida pakutakse telliste taga ning kuidas see omakorda suhestub tehnoloogia arengutega ja tööturu vajadustega, kirjutab Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi (Reformierakond). 

Peaaegu kõik poliitilised erakonnad on ühel meelel, et integratsioon toimib kõige paremini läbi ühtse haridussüsteemi ning see arengusuund on praeguseks juba peaaegu kokku lepitud. Kuid lisaks lõimumisele tuleb meil rääkida hariduse puhul ka tööturu vajadustest, hariduse rahastamisest ja õpetajate puudusest.

2021. aastal hakkab pihta seitsmeaastane uus Euroopa Liidu eelarveperiood ning teadupärast on toetused eelmise perioodiga vähenemas ja Eesti on aegamisi muutumas abisaajast abiandjaks. Sellest tulenevalt on minu arvates kõige laiapõhjalisem küsimus Eesti haridussüsteemis, kas me oleme 15 aastaga liikmesriigina eurotoetuste eest oma haridussüsteemi eesmärgipäraselt reforminud nii, et me suudame iseseisvalt oma haridussüsteemi ülal pidada ja arendada, kui eurotoetused hakkavad vähenema. Seetõttu peame ka väga hoolikalt kaaluma, millised on viimased investeeringud eurotoetuste eest meie haridussüsteemi edendamiseks.