Teatrilava. Foto on illustratiivne.

FOTO: Imena.guru

Vara on teatrikunstile hingekella lüüa ja seda maha matta, leiab vene kirjanik Roman Sentšin.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teatrile on korduvalt ennustatud peatset kadu. Eriti kõlasid need hoiatused kino tekke järel, siis uuesti televisiooni ilmudes. Kuid teater ei ole oma positsioonidest loobunud, vaid otse vastupidi, on muutunud üha populaarsemaks. Nii leiab igas suuremas Venemaa linnas – Moskvas, Peterburis, Novosibirskis, Jekaterinburgis – kümneid ja kümneid teatreid ning paljud neist on õhtust õhtusse publikut täis. Nähtavasti on iha elava suhtlemise järele meie virtuaalsus­sajandil aina süvenenud.

Teatri rolli ja tähenduse kohta leidub kaks seisukohta. Üht on väljendanud Konstantin Stanislavski: «Teater on peegeldamise kunst», teist Vladimir Majakovski: «Teater ei ole mitte peegel, vaid suurendusklaas.» Huvitaval kombel pesitsevad need peaaegu täiesti vastandlikud vaatepunktid küllaltki sageli sõbralikult teineteise kõrval ja mitte ainult ühes teatris, vaid isegi ühe ja sama lavastaja loomingus.