Nils Ušakovs oma kodu ees.

FOTO: Edijs Pālens / LETA / Scanpix

Riia linnapeale Nils Ušakovsile langenud kahtlused tõid kaasa poliitilise maavärina Riia linnaduumas, kuid lugu pole veel lõppenud ja korruptsiooniskandaal hakkab lumepallina kasvama, kirjutab kirjanik Otto Ozols.

See, mis kolmapäeval Lätis toimus oli väike poliitiline maavärin. Läti korruptsiooni vastu võitlemise komisjon pani toime läbiotsimised Riia linnapea, olulise poliitiku ja erakonna Koosmeel liidri Nils Ušakovsi kodus ja tööruumides.

Seda, et Riia linnavõimu kõrgemad tasemed on korrumpeerunud, on räägitud juba kaua, ent mingite süüdistusteni Ušakovsi vastu pole asjad varem jõudnud.

Mõned Vene kanalid jõudsid juba teatada, et Ušakovs on arreteeritud. Kuid see osutus - nagu tänapäeval kombeks öelda - fake news'iks.

Arvata võib, et tõelised vapustused on alles ees ning need puudutavad Läti valitsuserakondi.

Tegelikult viibib Ušakovs vabaduses ja kinnitab kõigile, et tema vastu pole mingeid konkreetseid süüdistusi esitatud. «Võin panna käe südamele ja kinnitada, et mu südametunnistus on täiesti puhas,» teatas Ušakovs vahetult peale läbiotsimisi ja lisas, et mingeid kahtlusi pole talle esitatud.

Läti meediast on läbi jooksnud informatsioon, et läbiotsimised viidi läbi seoses varasema kriminaalprotsessiga, mis puudutab Riia munitsipaalse linnatranspordiettevõtte «Rigas Satiksme» läbiviidud hankeid. Korruptsiooni vastase võitluse komisjon alustas möödunud aasta lõpus uurimist, millesse on segatud Tšehhi ja Poola ettevõtted ning Riia linnavõim. Kahtlustatakse, et «Rigas Satiksme» uute transpordivahendite hangetega käisid kaasas suured altkäemaksud ja rahapesu.

Läti uurijad on teinud tihedat koostööd Poola õiguskaitseorganitega ja praeguseks on arreteeritud kaheksa inimest - kuus Lätis ja kaks Poolas. Detsembri keskel lubas Vidzeme kohus võtta vahi alla «Rigas Satiksme» endise juhataja Leons Bemhensi.

Läti meedia andmetel, mida on kinnitanud ka õiguskaitseorganid, said linnaametnikud iga Riia jaoks tarnitud bussi, trolli ja trammi pealt altkäemaksu viis kuni seitse protsenti selle maksumusest. Kokku kulutati kolmele hankele 270 miljonit eurot, mis tähendab, et linnaametnikud teenisid selle pealt 13,5 kuni 20 miljonit eurot.

Raske uskuda, et Riia linnapea Nils Ušakovs toimunust midagi ei teadnud, sest Ušakovsi stiil on kõike kontrollida ja ise juhtida.

Paljud Läti poliitikud, näiteks regionaalminister Juris Pūce on kutsunud Ušakovsi tagasiastuma, kahtlustusi ümberlükkama ja kui vaja, siis ka oma mainet kohtus puhastama. Pūce teatas, et pöördus korruptsiooni vastase võitluse büroo poole, et saada detailsemat informatsiooni Riia linnavalitsuses toimunust. Seda, kas plaanis on algatada Ušakovsi tagandamine, ta täpsustada ei soovinud.

Raske uskuda, et Riia linnapea Nils Ušakovs toimunust midagi ei teadnud, sest Ušakovsi stiil on kõike kontrollida ja ise juhtida.

Samas ei maksa unustada, et Koosmeel on Läti suurim opositsioonierakond. Läti valitsuspoliitikute kriitikat oligi oodata.

Tegelikult on sündmused Riias Lätis asetleidnud korruptsiooniskandaalide jäämäe veepealne tipp. Hiljuti võeti vahi alla suurärimees Maris Martinsons, kes on seotud erinevate Läti suurerakondadega. Martinsonsi peetakse Läti kõige mõjukamaks oligarhiks.

Arvata võib, et tõelised vapustused on alles ees ning need puudutavad Läti valitsuserakondi. Mõned poliitikud on juba arvamust avaldanud, et korruptsioonivastase võitluse büroo juht tuleb välja vahetada.