Karina Veelaid

FOTO: Erakogu

Ida-Virumaalt Tallinna kolinud vene emakeelega Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Karina Veelaid selgitab, miks Eesti peab minema üle ühtsele eestikeelsele kooliharidusele. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eestis on aastaid suureks probleemküsimuseks olnud eesti ja vene kogukondade eraldatus. 25 aastat on püütud neid liita, ometi on küsimus siiamaani terav. Ilmselgelt mõjutab eraldatus tugevalt Eestit üleüldiselt, kahjustades riigi terviklikkust, põhjustades heaolu kasvu aeglustamist ja ebavõrdsust. Selle juur asub haridussüsteemis ning vältimatuks lahenduseks on üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile.

Võib tekkida küsimus – kuidas aitaks ühtne keeleruum hariduses ületada lõhesid ühiskonnas? Keeleliselt eraldatud haridussüsteem süvendab kogukondade eraldatust. Lapsed lasteaias ning õpilased koolis elavad paralleelsetes maailmades ning neil kujuneb oma – kas vene või eesti – keskkond ning sotsiaalsed võrgustikud oma keele, hoiakute ja traditsioonidega. Ning kõik, mis on väljaspool seda maailma, tundub võõras, hirmutav ja halb. Sellest võib olla tingitud sallivuse nappus eesti- ja venekeelsete elanike vahel. See mõjutab ka sotsiaalset kohanemist. Nii on mõnel Ida-Virumaal venekeelsest keskkoolist pärit noorel nii moraalselt, kui ka keeleliselt keerulisem hakata õppima sajaprotsendiliselt eesti keeles ja elada eestikeelses keskkonnas. Isegi eesti keele valdamine B2 või C1 tasemel sellel juhul ei taga edukat hakkama saamist, kui esialgselt ei olnud keskkonda, kus keelt rakendada.