Kadri Simson

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Kuula artiklit

Kui riik ütleb alatasa ühel päeval üht ja järgmisel juba teist, loob ta meile eeskuju, et sõna – see ei maksagi ju midagi. Täitsa normaalne on olla karistamatult tuulelipp.

Eelmisel nädalal käis Postimees Kohtla-Järvel uurimas kakskeelse riigigümnaasiumi loomist saatvate vaidluste tagamaid. Eestlased kardavad kahe paralleelse õppekavaga koolis vene keelt ja venelased eesti keelt.

Siis oli haridusministeerium (HTM) seisukohal, et Kohtla-Järve eesti kogukonna soov alustada sügisest uues gümnaasiumis läbinisti eestikeelse õppega ei ole realistlik, sest see ei oleks vene põhikoolist tulijaile jõukohane. Venekeelsete laste saatmine kümne kilomeetri kaugusele Jõhvi kakskeelsesse liitgümnaasiumisse oleks ju aga segregatsioon – tagasiminek sealt, kuhu me eesti ja vene kogukondade integreerimisel oleme jõudnud.

Eelmisel nädalal öeldu oli aga eilseks juba mullune lumi. HTM teatas ajalehele Põhjarannik, et Kohtla-Järvel ootab sügisel kümnendatesse klassidesse astujaid täielikult eestikeelne õpe. Need Kohtla-Järve noored, kes ei soovi eestikeelses gümnaasiumis õppida, võivad minna naaberlinna Jõhvi.

Mis nädala eest oli segregatsioon, on praeguseks juba hea käepärane variant. Eesti lapsevanemad rõõmustavad seljavõidu üle, kuid mida peab arvama riigi äkilisest meelemuutusest venekeelse enamusega Kohtla-Järve vene kogukond? Kui nädala eest näidi veel nendega arvestatavat, siis nüüd on hoopis uued tuuled tuulelipu suunda pööranud: kellele pole jõukohane, see mingu teise linna.

Häma ja suunamuutustega ei jää alla ka majandusministeerium (MKM) eesotsas minister Kadri Simsoniga. Enam ei saa keegi aru, mis saab ammusest lubadusest kaubarongid Tallinna linnasüdamest välja viia. Kuna Tallinna lõunakülge mööda projekteeritakse praegu Rail Balticu trassi, oleks tagumine aeg nüüd ja kohe ära otsustada, kas samasse trassikoridori pannakse ka need kaubaveorööpad.

Veel septembris saatis MKM välja pressiteate: «Simson transiidikomisjonis: Tallinna ringraudtee trass saab lähikuudel paika.» Juba detsembris vastas ta Tallinna linna, Harjumaa omavalitsuste, Paldiski ettevõtjate ja Eesti Raudtee päringutele kirjaga, kus senine kindlameelsus oli asendunud ebamäärase jutuga tegemata uuringutest ja puuduvatest planeeringutest, mis jättis asjaosalised nõutuks. Igaüks tegi ministri segasest avaldusest isemoodi järelduse.

Jaanuari algul pidi asekantsler Ahti Kuningas puhkusel viibiva ministri eest Postimehes asja siluma: ärgu muretsetagu, sest ringraudtee plaanitakse Rail Balticu trassile kenasti ära. Ei, see ei tähenda, et ka raudtee ise tuleb – praegu kohe kindlasti ei tule –, aga Rail Balticu ehitajad jätavad selle jaoks ruumi. Rail Balticu juhid ei tea asjast midagi. Neil juba ammu töö käib. Vallavanemad saatsid eelmisel nädalal ministrile jälle uue kirja: MKMi ajakirjanduses edastatu ei ühti sellega, mis olete meile öelnud.

Kui riik aina näitab, et tema tänane sõna ei maksa homme enam midagi, siis päriselus võiks talitada ikka nii, et inimene enne mõtleb, kuidas ütleb, et ei peaks homme klattima mõtlematult või meelega mõistetamatult öeldut.