Juhtkiri: superkangelase otsingutel
29. jaanuar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küll on meil vaja leida ministreid, kantslereid, presidenti või peatoimetajat jne, kellel oleks korraga kõrged erialased oskused, mõjuvõim ja lisaks sobiv juhtimisstiil. Kerge see pole. Uudised tippjuhtide puudusest jõuavad aeg-ajalt ka ajakirjandusse. Täna hakkab Eesti Panga nõukogu arutama, kellest võiks saada uus pangapresident. Ehk siis jälle on vaja uut mõjukat juhti. Kusjuures veel sellist, kes on mõne hinnangu järgi rahvusvaheliselt üleüldse kõige mõjukam eestlane – kuulub ju Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukokku. Praeguse Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni seitse aastat kestnud ametiaeg saab juba juunis läbi. Teisele ringile ta minna ei saa.
Hansson on seitsme ametiaastaga seadnud lati väga kõrgele. Tema kompetentsust hinnatakse Euroopas ning Ardo Hanssonit peetakse Saksamaa Keskpanga presidendi Jens Weidmanni kõrval üheks mõjukamaks range rahapoliitika esindajaks, tema sõnad on muutnud isegi euro kurssi. Niisiis on oluline, et ka uuel Eesti Panga presidendil oleks tugev rahandusalane kompetents ja autoriteet – nii Eestis kui ka EKP laua taga. Niisama dokumente ette lugemas ja kätt tõstmas pole seal mõtet käia.
Kuid peale erialase pädevuse oodatakse uuelt pangajuhilt ka poliitilist sõltumatust. Ta peaks niisiis olema keegi, kes suudab ühelt poolt seista hea nii Eesti riigi kui ka euroala rahandusalase tervise eest, kuid teiselt poolt peab tal olema pädevust ja selgroogu seista poliitiliste tõmbetuulte vastu. Ning neid on tänavu oodata nii koduvabariigis kui ka Euroopa Liidus omajagu. Uue riigikogu valime märtsis, kuid juba mais valitakse ka uus europarlament ning aasta lõpus asub ametisse uus komisjon. Nende, vahetute ja ette teada sündmuste kõrval on veel palju ettearvamatuid välis- ja majanduspoliitilisi arenguid, mille kõigiga peab Eesti Panga uus juht kui mitte silmitsi seisma, siis vähemalt ülihästi kursis olema. Kes on siis see mees – või naine? –, keda sellele kohale vaja läheks?
Näib, et Eesti Panga president peab olema rahvusvaheline imemees, omamoodi rahamaailma James Bond.
Juba eelnevat lugedes tundub, nagu otsiksime supermani, kes peab oskama arvutada ja raha lugeda, ilmselt rääkima võõrkeeli, tulema toime vähese arvu unetundidega, olema korraga sirge seljaga juht ning samas paindlik diplomaat, orienteeruma rahvusvahelise poliitika peensustes. Näib, et Eesti Panga president peab olema rahvusvaheline imemees, omamoodi rahamaailma James Bond, kellel kõlbab samas Eestis tänaval kohates nööbist kinni võtta ja küsida, kuidas peremehel käsi käib. Ilmselgelt on need ootused üle pakutud ja peame olema realistid: meil on just need inimesed, kes meil on, ja just nende inimestega me ehitamegi oma unistuste Eestit.