Eero Loonurm: kas Euroopa kõrgharidus vajab tõesti reklaami?

Eero Loonurm FOTO: SA Archimedes Foto: SA Archimedes

UNESCO andmetel õppis 2015. aastal maailmas väljaspool oma koduriiki 4,6 miljonit üliõpilast, mis tähendas eelneva kümne aasta statistikaga võrreldes nende arvu 61-protsendilist kasvu.

1,6 miljonit nendest õppis Euroopas ja neist umbes 5000 Eestis. Eelduste kohaselt omandab 2025. aastal välismaal haridust üheksa miljonit tudengit ja see arv aina kasvab.

Tänapäeval näeb rahvusvaheline haridusturg maailma riikide vahel aina tihedamat konkurentsi. Võidujooks parimate tudengite nimel aina hoogustub. Kui rahvusvaheliste tudengite arv Euroopas (arvesse võtame 33 programmi Erasmus+ riiki) aastatel 2000–2015 pea kahekordistus, siis sama ajavahemiku globaalne turuosa kukkus Euroopas 40 protsendilt lausa 35 protsendile.

Kõige suurema arenguhüppe kõrghariduse rahvusvahelistumises on teinud Saudi Araabia, Venemaa ja Kanada. Väga kiire arenguga on viimastel aastatel olnud ka Hiina, Ukraina ja Araabia Ühendemiraadid. See tähendab, et senistest üliõpilaste saatjariikidest hakkavad saama tudengite vastuvõtjad, kes positsioneerivad end rahvusvahelise kõrghariduse teenusepakkujatena.