Eesti Posti juht on käinud välja mõtte, et laupäeviti enam ajaleht inimestele postkasti ei jõuaks. Põhjenduseks esmapilgul suurena paistev sääst – üks miljon eurot. Samas on kaalumata laiemad mõjud ja alternatiivid, mis kaaluvad üles ühe riigile kuuluva ettevõtte kulude optimeerimise.
Aga, mida tähendab ja millised tagajärjed võivad olla laupäevase leheveo lõpetamisel? Esiteks, räägime siin kümnetest tuhandetest peredest, kes jäävad ilma loodetud ja oodatud lugemisest. Vaatamata digiajastu pealetulekule, on jätkuvalt kümneid tuhandeid peresid ja üksikisikuid, kes tellivad endale koju ajalehte. Tööinimeste jaoks on sageli just laupäev see aeg, millal saab pühendunumalt ajalehe näppu võtta ja põhjalikumalt lugeda.
Siin on ka regionaalpoliitiline külg – nimelt võib eeldada, et säärane kärbe lööks enim maapiirkondade ja väikelinnade elanikke, sest Eesti Posti kõrval tegutsev erakapitalil põhinev Express Post võib eelduslikult jätkata linnades «klientide nõudmisel» ka laupäeviti posti toomisega (mastaabiefekt toimib).