Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/20/5283003t1hedf7.jpg)
/nginx/o/2017/11/17/7319161t1h2e21.jpg)
Vaatamata digiajastu pealetulekule, on jätkuvalt kümneid tuhandeid peresid ja üksikisikuid, kes tellivad endale koju ajalehte. Tööinimeste jaoks on sageli just laupäev see aeg, millal saab pühendunumalt ajalehe näppu võtta ja põhjalikumalt lugeda, kirjutab Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Eesti Posti juht on käinud välja mõtte, et laupäeviti enam ajaleht inimestele postkasti ei jõuaks. Põhjenduseks esmapilgul suurena paistev sääst – üks miljon eurot. Samas on kaalumata laiemad mõjud ja alternatiivid, mis kaaluvad üles ühe riigile kuuluva ettevõtte kulude optimeerimise.
Aga, mida tähendab ja millised tagajärjed võivad olla laupäevase leheveo lõpetamisel? Esiteks, räägime siin kümnetest tuhandetest peredest, kes jäävad ilma loodetud ja oodatud lugemisest. Vaatamata digiajastu pealetulekule, on jätkuvalt kümneid tuhandeid peresid ja üksikisikuid, kes tellivad endale koju ajalehte. Tööinimeste jaoks on sageli just laupäev see aeg, millal saab pühendunumalt ajalehe näppu võtta ja põhjalikumalt lugeda.