Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/14/12262478t1h918e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/25/11740938t1h3670.jpg)
Meid ümbritsev müra on oluliselt mõjutanud inimese arengut, märgib ajaloolane Riho Paramonov.
Hiljuti kirjutas Avo-Rein Tereping («Miks noorte kuulmine on muutunud töntsiks?», AK 19.01) «moodsa aja epideemiast» – kuulmislangusest. Tema tähelepanu oli suunatud mürale, mille ohvriks langeme suuresti vabatahtlikult. Ka vältimatu, linnaruumis kogetav müra on probleem, oli juba eelmise sajandi esimesel poolel.