Hiina teadlased. Foto on illustratiivne.

FOTO: Maxpark.com

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Piltlikult väljendades võib teha kokkuvõtte, et viimaste kümnendite jooksul on Hiina tõusnud teaduse mudaliigast maailma juhtivaks teadusriigiks. Aga kas ning mida on Eestil Hiina eduloost õppida, küsib kolumnist ja füüsik Els Heinsalu.

  • Miks ei ole Eestis kohta teadusinstituutidele, sellest on raske aru saada, ent analüüsides Hiinas toimunut, tundub, et Eestis ei ole eriti targasti käitutud.
  • Kui Eestis on viimase aja trendiks saamas see, et räägitakse rakendusteaduste olulisusest, siis Hiina, vastupidiselt, jõudis mingi hetk arusaamisele, et ainult fundamentaaluuringutest saadavad teadmised tagavad innovatsiooni ja viivad uute rakendusteni.
  • Hiinas kantakse teadlase pangaarvele kopsakas summa, kui too avaldab tippajakirjas, nagu näiteks Nature, Science või ka Physical Review Letters jt, teadusartikli, Eestis mitte.