Maria Derlõš: kas peenar või parkla?

Maria Derlõš. Foto: Andres Raudjalg

Mida teha tühermaaga keset linna? Praegu tundub, et autoparkla on esimene pakkumine, aga mis oleks, kui kaaluks hoopis mõne hooviala muutmist õitsvaks kogukonnaaiaks ning hakkaks seal koos oma laste ja naabritega endale võileiva vahele salatit kasvatama, kirjutab MTÜ Lasnaidee eestvedaja, Tallinna keskkonnaameti linnaaianduse projektijuht Maria Derlõš. 

Minu perekonnas on oma toidu kasvatamine olnud elu loomulik osa. Vanavanemate aiamaadel Kohilas toimetas kogu suguvõsa ning suuremateks talguteks tulid terved perekonnad kokku. Ühelt poolt oli põhjuseks kindlasti praktiline kaalutlus, kuid ühtlasi on ju enda kasvatatud toit kõige värskem ja tervislikum. Vähemalt sama oluline oli sotsiaalne aspekt: meie jaoks oli kartulivõtt tüütu kohustuse asemel pigem meeleolukas perekondlik ühistegevus.

Eelmisel aastal rajasime kaasmõtlejatega Lasnaideest esimese Lasnamäe kogukonnaaia. Seeläbi muutus endise lasteaia hüljatud hoov menukaks ja kõigile avatuks suhtlemis- ja kohtumispaigaks. Vaatamata esialgu skeptilisele suhtumisele võtsid kohalikud Laagna aia kiirelt omaks ning suurimaks vandaaliks on siiani olnud jänes. Avahooajal rajasime 30 peenart, millest osa on linnaaednike isiklikud ning osa ühised peenrad. Kord kuus toimusid aias ühistalgud ning iganädalaselt väiksemad, kõigile avatud kultuurisündmused: jooga, luule- ja muusikaõhtud, töötoad jne. Kokku tegutseb Laagna aias ligi 20 linnaaednikku, koos pere-, sõpruskonna ja teiste huvilistega toimetab aias ligi 200 inimest.

Positiivse kogemuse tuules arendame Keskkonnaametis linnaaiandust üle terve Tallinna. Linnatoidu kasvatamine on ülemaailmselt kasvav trend, mis on levinud nii Tartus, kui ka metropolides nagu Pariis või New York. Kuigi linnaaiandusest saab otsest kasu vaid osa linnaelanikke, avaldab tegevus laiemat sotsiaalset ja ökoloogilist mõju kogu linnale. Toon järgnevalt välja viis aspekti, millist kasu toob linnaaianduse tegevus.

1. Soodustab tervislikku ja aktiivset eluviisi. Iga õues aktiivselt veedetud hetk mõjub positiivselt meie tervisele ja heaolule – nii vaimselt kui füüsiliselt.
    
2. Ilmestab ja mitmekesistab avalikku linnaruumi. Alternatiiv mänguväljakute ja parkide kõrval pakkudes linnaelanikule tegevust, silmailu ja meeldivat lõõgastuskohta.
    
3. Pakub arendavat õpikeskkonda. Vahetu kokkupuude toidu kasvatamise protsessiga annab lastele parema arusaamise mulla tekkimisest, seemnete ja viljade moodustamisest ja looduse eluringist. Koolid ja lasteaiad saavad kasutada kogukonnaaeda interaktiivse õuesõppe võimalusena.
    
4. Juurutab keskkonnateadlikkust ja rohelist mõtteviisi. Kogukonnaaed on üks konkreetne viis, mille kaudu saavad linnaelanikud muuta oma harjumusi keskkonnateadlikumaks ja vähendada ökoloogilist jalajälge.
    
5. Soodustab ühistegevust, heanaaberlikkust ja kogukonnatunnet. Järjepideva tegevuse kaudu suurendab kogukonnaaed piirkonna sotsiaalset sidusust – kaasates aktiivselt kohalike elanikke luuakse ühisosa üksteise läheduses elavate inimeste vahel. See omakorda panustab turvalisema ja hoolivama naabruskonna kujunemisesse.

Kui esimesed kogukonnaaiad tekkisid rohujuuretasandil, ärksate elanike initsatiivil, siis nüüdseks on linnaaianduse võlusid hakanud mõistma ka arendajad ning viljapuud ja võimalus oma koduhoovis toitu kasvatada on saamas uusarenduste lisandväärtus ja müügiargument. Sama strateegiat võiksid kaaluda ka praegused kortermajade ühistud. Lõpuks saab ka köögiviljapeenraid maastikuarhitektuurselt kujundada viisil, et nad pakuks samavõrd esteetilist silmarõõmu kui õitsev iluaed. Nii arendatakse maastikuarhitektide abil Tallinnas endise Põhjala tehase territooriumil lisaks elu- ja ärihoonetele ka kasvuhoonega kogukonnaaeda – linnaaiandusest on kujunemas tõmbenumber, mis «pehmete väärtuste» kaudu muudab piirkonna atraktiivseks tulevastele elanikele selle külastajatele. Linnaaianduse ökoloogilisi ja sotsiaalseid väärtusi kultiveerib aina enam ka linn ise – näiteks kasutab Tartu Rüütli tänava haljastuses lehtkapsast ning Tallinnas on linnaasutuste algatusel arendamisel kaks uut kogukonnaaeda.

Kokkuvõttes tahame kõik elada linnas võimalikult täisväärtuslikku elu – hingata puhast õhku ja süüa tervislikku toitu. Kui soovime linnakeskkonda, eriti magalarajoonides muuta inimkesksemaks, siis ei peaks iga tühja ruutmeetrit loovutama parkimisplatsiks, vaid leidma viise, kuidas see saaks panustada kogukonna arengusse ning parema elukeskkonna kujunemisesse. Kui vaatame kas või Uue-Maailma ja Telliskivi piirkondi siis mõistame, et seal on kinnisvarahinnad kiiresti kasvanud suuresti inimsõbralikuma linnaruumi ning aktiivse kogukonna tõttu, mis sümbioosis loovadki parema elukeskkonna. Kas igasse asumisse kogukonnaaia rajamine muudab linnaelu piisavalt jätkusuutlikuks? Millised muutused linnas on mõistlikud ja vastuvõetavad? Mida saame teha meie ise ja mida ootame selleks teistelt?

Et neid teemasid laiemalt arutada organiseerib Lasnaidee koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega avatud aruteluõhtu teemal «Taaskasutus, keskkonnakaitse ja jätkusuutlik eluviis linnakogukonnas». Aruteluõhtu toimub 24. jaanuaril kell 18 Tondiraba Huvikoolis.