Õpetajate ilustamata lood

Meem Foto: N. N.

Jõulude ja uue aasta vahel saatsid sajad õpetajad mulle lugusid oma väärkohtlemisest. Materjali kogunes 106 lehekülge ja mul kulus kuus tundi, et see läbi lugeda. Mitmed õpetajad tunnistasid, et neist asjust on üldse raske rääkida. Lisaks on seda väga keeruline teha, sest teistele rääkides ei ole võimalik taastada sama õhustikku ja intonatsiooni ning sellepärast ei saagi kuulajad päris sama pilti, nagu kirjutas üks õpetaja. Siin on üksnes murdosa lugudest. Kui loete, kujutage ennast õpetaja rolli ja vaadake, kas suudate rahulikuks jääda.

Meesõpetaja (staaž 6–15 aastat): «Põhikooliõpilane on küsinud tunni ajal avalikult kavala näoga: «Õpetaja, kas te tegelete kodus masturbeerimisega?» Või siis ka: «Õpetaja, kas te olete kollane?», mille peale ma ei osanud midagi vastata, ja siis järgnes õpilase poolt vaikne, aga otsustav: «Õpetaja, ma kusen teie peale.»»

Naisõpetaja (staaž kuni 5 aastat): «Esimene juhtum: kui palusin õpilasel kontrolltöö ajaks eraldi pinki istuda, sõimas ta mind järgnevate sõnadega: «Käi p...i, vana lits.» Teine juhtum: õpilane küsis minult järgmist: «Kümnepallisüsteemis, kui hästi sa m...i imed?» Kolmas juhtum: üks õpilane saatis sõnumi järgneva sisuga: «Tõmba rippu ennast.» Need on sellised meeldejäävamad. Samas igapäevased väikesed sõimamised ja «sinna» saatmised on juba veidi tavaliseks muutunud. Kurb, aga ei pane neid enam tähelegi.»

Naisõpetaja (staaž 16–25 aastat): «Need juhtumid on inetud ja neist on tegelikult ebamugav rääkida. Oma lähikonnale räägin neist läbi nalja, aga nad peegeldavad mulle alati päris võimsalt ka tagasi seda, kui tõsised lood need tegelikult ikkagi on, et see pole normaalne ja sellega ei tohi n-ö ära harjuda. /.../ Kõige arusaamatum ongi see labasus ja vulgaarsus. See on tülgastav. Enamasti olen sellest üle, aga pole ka leidnud võtit, kuidas seda olukorda vältida või muuta. Püüan jääda rahulikuks, anda konkreetsed töökorraldused ja olla oma nõudmistes järjekindel.»