See, et kaks kolmandikku õpetajaist peab iga nädal taluma õpilaste ülbust ja põlgust, lapsevanemate üleolevat õiendamist ja käsutamist, ei ole tingitud õpetajate pedagoogilisest ebapädevusest. See on tingitud meie suhtumisest. Tõsi, mitte kõik meist ei väärkohtle õpetajaid, kõigil pole õpetajatega otsest kokkupuudetki. Karm tõde on see, et 1960. aastate haridusutoopia sellest, et vägivald tuleb rangest kasvatusest, ja kui vaid anda väikesel inimloomal käskude ja keeldudeta kasvada, siis kaob kurjus maailmast iseenesest, ei pea lihtsalt paika.