Omandi- ja ettevõtlusvabadus on vaba ühiskonna nurgakivi. Kui üliõpilastena seda revolutsioonilist seadust õhinaga kirjutasime, ei uskunud me, et revolutsioon sööb oma lapsi. Pean silmas seadusandja tegevust aastakümne jooksul, mille tagajärjel on kehtestatud omandipiirangud kui koomale tõmbuv silmus omaniku kaela ümber. Linnaõhk teeb vabaks, kinnitas Lübecki õigus mõisniku lõa otsast pääsenule. Omandirõhutistega oleme jõudnud sinnamaale, et ametnik on 21. sajandi mõisahärra, kes otsustab, kui pika keti otsas jooksed. Kuidas jõudsime niikaugele, et põhiseaduses sätestatud isikute vabadusel rajanev riik hakkab asenduma kitsenduste impeeriumiga?