Järelvaadatav: Eesti keele aasta avas konverents «Eesti riigikeele sajand»

Täna toimuval konverentsil «Eesti riigikeele sajand» esitletakse EV100 raamatusarjas ilmunud kahte raamatut: «Eesti keele 100 aastat» ja «Välis-Eesti 100 aastat». Postimees teeb esitluselt otseülekande.

Konverentsi avab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, tervituseks saavad sõna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Konverentsil esinenud riigipea Kersti Kaljulaidi sõnul on praegu eestlaste endi otsustada, kuidas eesti keelel läheb, ja see eristabki praegust olukorda 70-ndatest aastatest, kui samuti keele saatuse pärast muret tunti. 

Kaljulaid tõdes, et eesti keele senised sada aastat on olnud eripalgelised. «Ühelt poolt loodi eestikeelne ülikool, mis on tähtis märk. Omakeelne teaduskeel tagab selle, et ka riigikeelel on lootust kesta sajandeid ja aastatuhandeid. Samuti oleme saanud vabalt vaielda oma keelepoliitika üle ja iseseisvalt langetada keeleotsuseid okupatsiooni eel ja alates iseseisvuse taastamise ajast,» rääkis Kaljulaid. 

Samas märkis ta, et paljud 1970-ndatel lapsed olnud mäletavad seda, kui Eestisse tuli juurde inimesi, kes kõnelesid teist keelt. «Tänu Kristjan Jaak Petersoni luuleridadele «Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes» kestis meis lootus, et meie keel püsib ja on. Ja tänu sellele luuletusele me ka tähtsustasime oma keelt ja see oli midagi, mille külge klammerduda ka neil aastatel, kui siia tuli palju inimesi, kes meie keelest midagi ei pidanud ja meile seda ka ütlesid,» märkis president. 

Kaljulaidi sõnul mõistab ta neid inimesi, kes on praegu mures ja kellele kangastuvad needsamad pildid 1970-ndatest, kui siia tuli kümnete tuhandete kaupa tuli teistkeelseid inimesi. «Meie inimestel on mure, kas see kõik kordub jälle. On tähtis, et me teeksime vahet – täna kontrollime meie neid tingimusi, mis on eesti keelel siin Eestis, 70-ndatel me seda kontrollida ei saanud. Täna on meie enda teha, kuidas eesti keelel läheb, milliseks kujuneb eesti keele kasutajate hulk proportsionaalselt meie kogu rahvastikust. Oleme neis otsustes vabad ja ei eksisteeri ühtegi välist tegurit, mis neid otsuseid mõjutaks,» ütles president. 

Esitusele tulevad ettekanded:

«Eesti keel kui hariduskeel» − Martin Ehala, Tartu ülikooli professor

«Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel» − Raimo Raag, Uppsala ülikooli professor

«Eesti keel ja Eesti majandus» − Urmas Varblane, akadeemik, Tartu ülikooli professor

«Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt» − Ilmar Tomusk, keeleinspektsiooni peadirektor

Pärast ettekandeid esitletakse akadeemiku ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu raamatut «Eesti keele sada aastat» ning Uppsala Ülikooli professori Raimo Raagi raamatut «Välis-Eesti sada aastat.»

Juubeliperioodil ilmub EV100 raamatusarjas 44 teost, mis jutustavad Eesti arengulugu läbi eri valdkondade. Raamatusarja teemad on valinud Riigikantselei EV100 juhtrühm ja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari.

Ülevaatesarja annab välja Postimees Kirjastus koostöös Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga.

Konverents «Eesti riigikeele sajand» on Eesti keele aasta 2019 avaüritus ja selle korraldajateks on Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond.