Gemma Bernadette Kits

FOTO: Erakogu

Sinine Äratus ega EKRE ei ole kõikide kontode taga, see on internetikultuur, kirjutab Gemma Bernadette Kits. 

Siinpool kõneleb Gemma Bernadette Kits, minu libakonto on Leili Laternavalter ning mind tembeldati ebaõiglaselt 17.01.2019 Postimehe artiklis «EKRE ei näe trollimises probleemi» EKRE trolliks, selle artikli järel loobiti minu ja paljude teiste pihta alusetuid süüdistusi ja laimu ning see on minu vastulause. Tulin kaitsma enda ja teiste au ja õigust ning kinnitama avalikkusele, et Facebookis varitsevaid Eesti libakontosid ei ole loodud ei Sinise Äratuse, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ega ühegi teise organisatsiooni eesmärkide, soovide ega käskude täitmiseks. 

Eelnimetatud artiklis mainitud kontod on isikliku heaolu ja väljendusvabaduse jaoks, minu (ja enamiku teiste) puhul enda loomingu (luule), meemide ja mõtete mittepoliitilistel eesmärkidel anonüümselt ja hirmuta jagamiseks. Anonüümseks on meil vaja jääda, et enda isikut, suhteid, positsiooni ja sotsiaalset staatust mitte ohtu seada. Meie postitused võivad olla jahmatavad ja ebasobivad pärisnimede alt kõikidele tuttavatele jagamiseks või lihtsalt ei soovita, et kõik näeksid, millega sa tegeled. Jagatud postitused on sõprade ja tuttavate jaoks, kes jagavad meie mõtteviisi, mitte publiku ideoloogiliseks või ükskõik millisel muul viisil mõjutamiseks. Kuid siin me kõik oleme, toodud avalikkuse ette kui kriminaalid, sest meil on erinevad arvamused. Nagu näha, tekitas kõige selle avalikustamine kohe kaose ja meid nimetatakse täiesti ülekohtuselt värvatuteks, naiivseteks, argpüksideks jms.

Korrigeerigem siis üks väike arusaamatus ja lükakem ümber valeväited: Sinine Äratus ega EKRE ei ole kõikide kontode taga, see on internetikultuur ja kui soovite tõesti niiviisi edasi väita, siis las ma tutvustan teile, mis Facebookis kardinate taga toimub.

Internetis on terves maailmas umbes kümne aasta jooksul käitumisviisina levinud shitposting, milleks tihti kasutatakse võltskontosid, et shitposter’itel» oleks rahulik koht, kus enda nalju jagada, lähedasi ega kõrvalisi inimesi ehmatamata ja segamata, sest sellest tegevusest on raske aru saada. Naljadeks on meemid, mis võivad endast ükskõik, mida kujutada ning selline huumor ei sobi just kõigile. 

Selleks on tehtud miljoneid kasutajaid igas maailma nurgas, Eestis kaasa arvatud, nii et on väga rumal väita, et Sinine Äratus või EKRE üritavad midagi siin saavutada. Tegu on uudse meelelahutusvormiga ja kui parajasti ongi mõni Sinise Äratuse ükskõik milline liige sellise kasutaja loonud, siis pole see mitte mingi põhjus organisatsiooni häbiplekiks nimetada, nagu tegi IRLi noorte esimees Birgit Remiküll enda arvamusartiklis 17. jaanuaril. See on nende isiklik asi isiklikel eesmärkidel, mitte propagandamasin toetuse tõstmiseks.

Jamasse on veetud ka inimeste pärisnimed ja see näitab juba, et asja ei ole põhjalikult uuritud ning neilt ei küsitud, kas nad soovivad, et nende nimesid artiklis mainitaks ja tembeldataks võltsiks. See oli alatu valeinfo. Rahvas ootab uudistest usaldusväärsust ja kvaliteeti, mitte lahmimist.

Kõik need libakontod ei ole mingi trolliarmee. Nende taga on tihti inimesed, kelle hobid vajavad anonüümsust ning nende soovi anonüümsusele ei tohiks alla suruda.

Võimalust enda konkurente kuidagi maha teha ja niiviisi meediakajastust saada, kasutasid muidugi paljud – olgu siis väited tõesed või mitte. Sellega kaevati kahjuks aga iseendale auku.