Mis Sandarmohis tegelikult toimus? (12)

Taavi Minnik
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšekist. Foto on illustratiivne.
Tšekist. Foto on illustratiivne. Foto: Wikipedia

Viimastel aastatel on Sandarmohi massimõrva üritatud veeretada soomlaste kaela. Samas on NKVD materjalide põhjal võimalik rekonstrueerida ohvrite viimased hetked.

Belbaltlagi konvoi isolaatoris oli kohti umbes 300 hukatavale. Kogu hukkamisprotseduur oli peensusteni läbi mõeldud. Isolaatori korrapidaja ruumist kutsuti kinnipeetav koos isiklike asjadega välja ja teatati talle, et ta viiakse läbivaatusele arstlikku komisjoni. Nii oli hukatavaid lihtsam rahustada ning lahti riietuma sundida.

Järgmises ruumis, kuhu hukatav viidi, istusid mahalaskmisoperatsiooni juhid ja esitasid saabujale tavapärased küsimused, justkui isiku tuvastamiseks. Pärast andmete kontrollimist teatasid NKVD-mehed: «Etapiks sobiv!» Seejärel haarasid kaks NKVD-last hukataval kätest ja väänasid need selja taha ning kolmas sidus käed kiiresti kinni. Kuna arstliku kontrolli ega etapeerimise jaoks polnud tarvis käsi kinni siduda, küsisid inimesed sageli imestunult, miks seda tehakse. Laua taga istunud NKVD-mehed käskisid seepeale hukatava enda juurde tuua ning virutasid talle täiest jõust raudkangiga vastu pead. Kui hukatav häält tegi, siis kägistati teda nii kaua, kuni ta vait jäi.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles