Artur Sirk

FOTO: Vikipeedia

Ajaloolased Jaak Valge ja Art Johanson võtavad ajakirja Tuna tänavuses 1. numbris luubi alla vabadussõjalaste juhi Artu Sirgu hukkumise versioonid.

Tartus elava ettevõtja ja ühiskonnategelase Oskar Rütli kiri tuli avalikuks üle 60 aasta pärast tema surma. Rütli väidab, et vabadussõjalaste liikumise juht Artur Sirk tapeti 1937. aastal Ecternachi linnas Luksemburgis, ning kirjeldab, kuidas see toimus.

Rütli kirjast ajendatud artiklis analüüsitakse Artur Sirgu surma erinevaid versioone ja üritatakse selgitada nende paikapidavust. Levinud on kaks peamist versiooni: mõrv või suitsiid.

Kumbki versioon pole lõpliku kinnitust leidnud, ning ka kokkuvõttev analüüs edasi ei vii. Suitsiidi ei lükka ümber ega kinnita Luksemburgist saadud allikad, ega veena ka seni teiste uurijate avaldatud andmed, näiteks Villem Saarseni kirjutised. Üllatava asjaoluna on Luksemburgi rahvusarhiivist kaduma läinud ka Artur Sirku puudutav toimik, mis annab alust uuteks kahtlusteks. Teisalt ei paku senised teadmised tuge ka mõrvaversioonile. Sellele ei aita oluliselt kaasa ka Oskar Rütli kiri, milles on mitmeid vigu. Paraku on tema poolt avaldamata jäänud ka tema teadmiste allikas. Mõrvaversiooni on uurinud peamiselt Jüri Remmelgas ja sel teemal on avaldatud arvukalt publikatsioone, ent neis toodud tõendid on vasturääkivad.

Pakutud on ka kolmas versioon, mille kohaselt Artur Sirk kukkus aknast välja paanilisel põgenemiskatsel. Artiklis tuuakse selle kasuks ette uus argument, ent siiski on ka see versioon on hüpoteetiline, mida pole seniste teadmiste valguses alust pidada veenvamaks kui kahte esimest.

---

Jaak Valge ja Art Johansoni täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 1. numbrist.