Amar Bhidé: mille poolest erineb ränne kaubandusest? (2)

Amar Bhidé
, Tuftsi Ülikooli Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hondurasest pärit migrandid jooksevad Mehhikot ja USAd eraldava piiritara suunas Tijuanas Mehhikos 6. jaanuaril 2019.
Hondurasest pärit migrandid jooksevad Mehhikot ja USAd eraldava piiritara suunas Tijuanas Mehhikos 6. jaanuaril 2019. Foto: SCANPIX

Pole mingit kahtlust, et sisseränne toob palju tulu nii sisserändajatele endale kui ka põliselanikkonnale. Aga kui ka üldiselt tasub tulusat sisserännet kindlasti alal hoida, peavad sihtriigid siiski tunnistama tegelikke riske, mida see kaasa toob, ja nendega aktiivselt tegelema, kirjutab Tuftsi Ülikooli Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli professor Amar Bhidé.

Hoolimata praegu vabakaubandust tabanud tagasilöökidest, mille ilmekaim näide on USA presidendi Donald Trumpi protektsionistlik «Ameerika ennekõike» programm, on majanduslikud argumendid kaupade ja teenuste piiriülese liikumise lihtsustamise poolt jätkuvalt tugevad ja ilmselged. Sisserännu – see tähendab tööjõu piiriülese liikumise –korral on asi sama, ehkki siin on mängus keerulisemad tegurid.

Minusuguse liberaali silmis on vabakaubanduse eelised vaieldamatud: tehing seda sooviva ostja ja müüja vahel, olgu ühe riigi majanduse piires või üle piiri, on peaaegu alati tulus mõlemale poolele. Piirangud võivad mõnikord olla vajalikud, näiteks turule jõudva kauba ohutuse tagamiseks, aga barjääre peaks olema minimaalselt.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles