Brexiti-vastased meeleavaldajad Birminghamis.

FOTO: Rui Vieira / AP / Scanpix

Ainus, mis Briti majandusel Brexitist võita, on summa, mis igal aastal ELi eelarvesse makstakse. Kaotada aga on nii mõndagi, kirjutab kolumnist Erik Aru. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Blaise Pascal leidis, et inimestele on kättesaamatu nii kindel teadmine kui täielik teadmatus, nentides oma teoses «Mõtted» (Kristiina Rossi tõlkes): «Hulbime avaras keskmes, kogu aeg ebakindlalt triivides, lastes end tõugata ühest servast teise.» Iseäranis hull on aga see, kui ebakindlust veel kunstlikult juurde tekitatakse, nagu on suutnud Briti poliitikud seoses Brexitiga.

Eilse uudise peale, et Briti parlament lükkas suure häälteenamusega tagasi peaminister Theresa May Euroopa Liidust lahkumise tingimused, kallines Briti nael hüppeliselt. Ilmselt järeldas rahaturg, et kasvas tõenäosus Brexiti ärajäämiseks. Ütles seda ju päev varem ka May ise, kelle sõnul olevat brittide E-i jäämine tõenäolisem kui ilma lepinguta lahkumine. Tema püüdis küll ilmselt Brexitit pooldavaid parlamendiliikmeid enda poolele hirmutada, kuna aga ka parlamendis on lepinguta lahkumise vastu teravalt sõna võetud, siis tundub, et rahamaailm usub seda samuti.