Juhtkiri: Postimees jääb Postimeheks

Ajaleht Postimees Foto: Liis Treimann/Postimees

Kindlasti küsib nii mõnigi Postimehe lugeja endalt õhtul magama heites, millises Eestis tahaks ta järgmisel hommikul ärgata ja kui palju erineb see unelmate maa sellest Eestist, kus ta päriselt ärkab.

Postimehe senine peatoimetaja Lauri Hussar ütles täna, et tema on esitanud endale selle küsimuse ning otsustanud viimaks tegutseda – minna poliitikasse. Hussar teatas, et ühineb erakonnaga Eesti 200 ning kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel.

Loomulikult on õigus poliitikasse minna igaühel, ka Eesti suurima päevalehe peatoimetajal. Kui seda teha aga vahetult enne kandidaatide registreerimise lõppu ehk põhimõtteliselt viimasel minutil, paneb see keerulisse olukorda nii tema enda, erakonna kui ka lehetoimetuse, mille ta maha jätab.

Kahtlemata olnuks kõigile kergem, kui endine peatoimetaja oleks selle otsuse langetanud varem. Kuid on, nagu on. Lauri Hussar ei ole esimene poliitikasse läinud ajakirjanik, kindlasti ei jää ta ka viimaseks. Eks see räägi ajakirjanduse kui poliitikakooli kasuks – nii mõnigi kord tunnevad ühiskonna jälgimise ja analüüsimisega tegelenud inimesed endas poliitiku kutsumust. Poliitiku maine ei ole just kõige parem, sellepärast on igati tervitatav, et leidub inimesi, kes tahavad midagi muuta.

Postimehe toimetus elab peatoimetaja lahkumise kahtlemata üle ning teeb kõik endast oleneva, et kajastada uue riigikogu koosseisu valimisi 3. märtsil tasakaalustatult ja ajakirjanduseetika põhimõtetest lähtudes. Lauri Hussari ootamatu samm ei muuda Postimehe toimetuse lähenemist ega tegevust ajakirjanikena. Ammugi ei anna me mingisugust eelist meie endise peatoimetaja valitud erakonnale.

Lauri Hussari ootamatu samm ei muuda Postimehe toimetuse lähenemist ega tegevust ajakirjanikena.

Postimehele on heidetud ette Eesti 200 avamanifesti avaldamist eelmisel kevadel. Aastakümneid on Postimees olnudki väljaanne, kus autorid tahavad avalikkuse ette tulla kõige olulisemate poliitiliste üleskutsetega. Ka eelmisest aastast on selle kohta näiteid rohkem kui üks. Oleme ka edaspidi avatud neile, kes Eesti rahvast tõsimeeli kõnetada tahavad.

Ajakirjanduse peamine funktsioon on anda mitmekülgne pilt ühiskonnas toimuvast. Ja seda funktsiooni on Postimees täitnud ning täidab ka edaspidi, sõltumata koosseisuvahetusest. Või nagu ütles ametist lahkuv peatoimetaja ise: «Postimees on nii suur organism, et seal toimub kogu aeg verevahetus. Perioodi, kus inimesed ei oleks tulnud või läinud, on harva ette tulnud.»