Täna Vabadussõjas: Tartu on vaba (3)

Lauri Vahtre
, ajaloolane (Isamaa)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomusronglased Tartut vabastamas. Anton Irve foto.
Soomusronglased Tartut vabastamas. Anton Irve foto. Foto: EFA

Täna sada aastat tagasi võeti punastelt tagasi Tartu, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.

Tartu vabastamine soomusrongide ja Kuperjanovi partisanide üllatusrünnakuga on Vabadussõja üks kõige säravamaid episoode. Teatavasti jäid soomusrongid Viru rindel ajutiselt tegevuseta, sest lõhutud sillad ei lubanud kohe Rakvere peale tungida. Soomusrongide üldjuht Karl Parts ja 1. ning 3. soomusrongi komandör (vastavalt Anton Irv ja Oskar Luiga) ei tahtnud aega raisku lasta, vaid asusid Tapalt lõuna poole liikuma. Esialgu kombates, punaväe peataoleku kasvades aga aina julgemalt. 13. jaanuari õhtul said Kaarepere jaamas kokku vanad tuttavad Karl Parts ja Julius Kuperjanov ning nentisid, et mõlemal on kindel nõu Tartu peale minna

Nõud ja jõud ühendati ja see oli muuseas ka esimene kord, kus kuperjanovlased ja soomusronglased end üheks rusikaks koondasid, nagu seda vaenlase hirmuks hiljem korduvalt ette tuli. Kõigepealt tuli vallutada Voldi (Tabivere), mis kujutab endast looduslikku kitsasteed ja selliste vallutamine on alati raske. Kuid soomusronglased ründasid lausa jultunult mäekõrguselt arvulises ülekaalus olevat vaenlast ja lõid ta põgenema. Paljud ka langesid, osa tapeti pärast lahingut. Äksi vallutamise järel jõuti Jänese sillani, kus kohtuti esimest korda vaenlase poolel sõdivate Läti punaküttidega. Ka nendega oli edaspidi korduvalt tegemist. Esmakohtumine jättis Eesti sõdureile hea mälestuse, lätlased peletati minema, sild hõivati tervena ja sööst Tartu suunas võis jätkuda.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles