Rainer Vakra: kas uputada mitu miljardit maanteedesse või rajada keskkonnasäästlik ja mitu korda odavam Rail Baltic?

Rainer Vakra. Foto: Mihkel Maripuu

Martin Helme teatas Pariisi kliimakokkuleppe arutelul riigikogu puldist, et viimased 18 ja pool aastat ei ole maailmas kliima soojenenud. 2016. aasta oktoobrikuus peetud kõnes lajatas EKRE fraktsiooni juht veel, et kliimaleppe puhul on tegu «suure rahvusvahelise räkiti ja mitte maailma päästmisega». EKRE katse leppe ratifitseerimise eelnõu parlamendis tagasi lükata kukkus küll haledalt läbi – see ettepanek sai seitse poolthäält.

Globaalse soojenemise eitamine kuulub samasse ooperisse võitlusega, mida EKRE oma programmis taastuvenergial liikuva keskkonnasõbraliku rongiliikluse ja Rail Balticu vastu pidada lubab. Kui lisada siia ritta veel põhjendus, et Rail Balticu ehitamine käib Eesti riigile üle jõu, siis kipub see debatt lähenema juba absurditeatrile. Eesti territooriumil tehtavate uue põlvkonna raudteetranspordi taristu projekti tööde maksumuseks on kokku kavandatud 1,3 miljardit eurot, millest omafinantseering moodustab vaid 300 miljonit eurot. Samas tahaks tänapäevase rongiliikluse vastu sõdiv erakond uputada kaks miljardit eurot maanteeprogrammi, tuues põhjenduseks, et raha olevat taastuv loodusrikkus. Sama hästi võiks lapsemeelselt öelda, et raha tuleb pangaautomaadist või et raha kasvab puu otsas.