Vilja Kiisler: Teflon-Ratas ja must raha

Kilekotid. Foto: Natalya Danko / PantherMedia / Natalya Danko

Peaminister Jüri Ratas võib südamerahus kinnitada, et ei teadnud 2006. aasta kilekotirahast mitte midagi – mitte keegi ei hakka neid asju enam uurima.

Pealegi, kus see uudis on? Ainult see, et musta raha erakonda toimetamisest räägib nüüd oma nimega kunagine keskerakondlane Evelyn Sepp. Ent juba aastal 2013 tuli sarnase ülestunnistusega lagedale keskerakondlane Tarmo Lausing. Lausingu pihtimustest ilmus küll päris mitu lugu, kuid võrreldes 2012. aasta mais lahvatanud Reformierakonna musta raha skandaaliga võrreldes oli see erakordselt leebe lainetus. See lihtsalt ei huvitanud eriti kedagi.

Sellel, et Keskerakonna must raha oravate omaga võrreldes tollal nii vähe avalikku tähelepanu pälvis, on lihtne põhjus: avalikkuses oli Edgar Savisaare juhitava, ühest skandaalist teise purjetava Keskerakonna suhtes kujunenud arusaam, et seda rahastatakse niikuinii, kuidas Edgar juhatab. Savisaare toetajatele oli jumala ükskõik, kust ta raha saab. Tema vastased pidasid aga korruptsiooni nii kõikehõlmavaks, et ei vaevanud enam oma pead sellega, kus must raha algab ja maksumaksja raha põletamine lõpeb. Keskerakond oli korruptsiooni nimi.

Reformierakonnaga oli teine lugu. Silver Meikari ülestunnistus lõhkas pommi, sest oravatest sellist asja ei usutud. Kuigi Reformierakonna musta raha skandaal kunagi kohtusse ei jõudnud ja mitte kedagi ei mõistetud süüdi, mõjutas see avalikku elu ja Reformierakonna poliitilist saatust kordades rohkem kui Keskerakonna samalaadsed teod. Ajaloolises plaanis on see kahtlemata ebaõiglane. Katsu nüüd tagantjärele mõõta, kummast erakonnast rohkem musta raha läbi käis. Takkapihta on sugenemas arusaam, et niimoodi need asjad tollal ju käisidki. Ka teistes, pisemates erakondades.

2013 Lausingu väljatuleku ajal hämmastas mind sügavalt, kui kergesti pääses Keskerakonna endine peasekretär Kadri Simson. Mingit uurimist nagu Reformi suhtes isegi ei algatatud ja ka ajakirjanikud ei pinninud Simsonit eriti. Ometi on Simsoni ajalooline positsioon musta raha skandaalide seisukohalt endise peasekretärina täpselt samasugune nagu Reformierakonna omaaegsel peasekretäril Kristen Michalil, kelle edasist karjääri mõjutas 2012 oluliselt. Jah, Michal on ka hiljem minister olnud, nagu Simson on praegu. Ometi tehti Michal omal ajal enam-vähem pulbriks, Simsoni suhtes jäi avalik tähelepanu selle teemaga seoses pehmelt öeldes tagasihoidlikuks.

Reformierakonna pikaaegne juht Andrus Ansip on öelnud, et tollal erakondade rahastamine niimoodi käiski. Niisiis on ta vähemasti kaudselt tunnistanud, et Reformierakonda rahastati mustalt – ja mis siis, kõik teised tegid sama. Vähemalt sedasama võiks Keskerakonna kohta nüüd välja öelda ka Keskerakonna juht, peaminister Jüri Ratas. Seni on Ratas eelistanud jääda kinnituse juurde, et tema annetas parteile vaid iseaoma raha ega teadnud musta raha liikumisest mitte midagi.