Priit Pullerits: kallis vabadus näljapajukil

Rikkad ja vaesed. Foto on illustratiivne. Foto: Maxpark.com

Uus majandus käsikäes infotehnoloogia tormilise arenguga pidi tooma vabaduse. Vabaduse tööandja diktaadist ja orjastavatest töölepingutest. Miljonid, kes valivad veebiplatvormi vahendusel tehtava paindliku töö, pidid saama iseenda täieõiguslikeks peremeesteks. Pidid saama vabadeks töötajateks – just nii neid kutsutakse.

Kui see kõlab teie kõrvus nagu ilus, ent eluvõõras muinasjutt kommunismist, siis seda see ongi. Sest suur osa noid väidetavalt vabu töötajaid lõpetab samasuguses vaesuses ja viletsuses nagu need, kes elasid kommunismiootuses.

Paljukiidetud platvormitöö, mida pakuvad näiteks sõidujagamisteenused Uber ja Lyft, aga ka sajad teised jagamismajanduse ettevõtted, on suurimaid pettusi, millegi teenistushimulisi inimesi on lollitatud. Muidugi saab seda sorti platvormitööga teenida pisut lisa, nagu teenivad need, kes üürivad Airbnb vahendusel välja osa oma elamist. Aga loota, et platvormitöö ongi õnnis tulevikutöö – see lootus on lihtsameelseile.

Vaatame arve. Suurpanga JPMorgan Chase eksperdid võtsid luubi alla 128 platvormitööd pakkuva ettevõtte nn vabadele töötajatele laekunud maksed ning – ohoo! Kui jätta kõrvale need, kes teenisid tulu oma vara rendist, siis need, kes viisid turule oma isikliku töö, aja ja oskused, teenisid tervelt poole vähem kui viis aastat tagasi.

See on hea märk, kui inimesed platvormitööst tuld ei võta, sest hästi see ei lõpe.

Ja kuulame teadlasi. Just äsja kirjutas ärileht Wall Street Journal, et kaks prominentset majandusmeest, Alan Krueger Princetoni ja Lawrence Katz Harvardi ülikoolist, tunnistasid oma nelja aasta taguse platvormitööd kiitva uuringu tulemused ekslikuks. Tosina aasta andmete kõrvutamine näitas, et Ameerikas, platvormitöö eesliinil, pole nn alternatiivse töökorraldusega töötajate hulk sugugi suurenenud. Nood moodustavad endiselt kõigest kümnendiku kogu töötajaskonnast, nagu eelmise kümnendi keskelgi.

See on hea märk, kui inimesed platvormitööst tuld ei võta, sest nagu öeldud, hästi see ei lõpe. Küsimus ei ole ainult selles, et enamasti pole platvormitöötajail võrreldavaidki õigusi tavatöötajatega, et nende sotsiaalne kaitse on puudulik ning nende töö pahatihti hootine ja ajutine. Probleem on selles, et nende töid ja tegemisi juhib kokkuvõttes tundetu arvuti.

Kes on kasutanud näiteks Uberit, teab, kuidas asi käib. Arvuti kalkuleerib, milline on mis ajal millise sõidu hind. Aga igas äris, nagu teate, on tähtis efektiivsus – ja seda ettevõtte vaatepunktist. Kulud tuleb tuua alla, et tulud võiksid suureneda. Mis tähendab, et nutikate tarkvaraarendajate kirjutatud kood peab kiretult tagama, et juhid, nood vabad töötajad, otsustaksid kodus konutamise asemel ikkagi sõitma minna, aga ei teeniks seejuures suurt rohkem, kui hädapärast elus püsimiseks vaja.

Järeldus? Palun väga: mida rohkem usaldada tulevikus elu üle otsustamine targale tehnoloogiale, seda rohkem me kõik lüpsta saame.