Jürgen Ligi. 

FOTO: Sergei Trofimov

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Vene kaart elab eesti poliitikas edasi ning seda kasutatakse ka praeguses valimiskampaanias, leiab riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond). 

Eesti poliitika suur konflikt on olnud tsivilisatsioonide vahel alati. Seda ei lahenda poliittehnoloogilised vastandumised – ei viimatine rõõmus kolki saamine parlamendi ees platsil ega varasem tulumaksuvaidlus, mille algatas Keskerakond, et erineda meie aja ja kandi normaalsust kehtestanud oponentidest ka maksunduses. Kuulnud, et oponent otsustas ühetaolise tulumaksu kasuks, asendati see enda programmis üleöö astmelisega.

Kultuurierinevusi on peitma pandud süüdistus «vene kaardis» ja vastandumises, kusjuures vastanduv pool tavatsetakse ära vahetada. Jüri Rataski elab sellisest kommentaarist ja iga debatt temaga sureb, kui küsimus on tema põhivalija maailmast, meelsusest või elustandardist, rääkimata sellest, et et ilma jutupunktideta pole ta väidelnud kunagi millegi üle. Pikema peitusena öeldakse, et Eestit valitseti kaua Keskerakonnale vastandudes, maalides temast vaenlasekuju ja Vene oht. Eesti olla isegi russofoobne riik, mille looja talle vastandumise tõttu Edgar Savisaar (Tõnis Saarts, PM 02.02.17).

Selline küüniline vaade varjab hulga üksikuid erimeelsusi, kõik koos aga nõukogude mineviku ja idanaabri oleviku vaidlust Eesti vaba ühiskonna vastu. Seda on ühe erakonna ja isiku asemel pidanud alati vähemalt Keskerakond ja Rahvaliit, uue nimega EKRE. Normaalsus – rahvuslik julgeolek, liberaalne demokraatia, võimude lahusus, meediavabadus, eraomand või turumajandus – saab selles vaidluses «vene kaardi» sildi Eestis, täpselt nagu küsimused temast viivad küsija russofoobide nimekirja Kremlis.