Saksamaa vastus on palju sarnasem Prantsusmaale, kus meedia ignoreeris pealtnäha skandaalset materjali, mida oli lekitatud laias laastus samalaadse häkkimis- ja lekitamisrünnaku käigus Emmanuel Macroni presidendivalimiste kampaania vastu (2017. aasta niinimetatud MacronLeaksi afäär).
Saksamaa suurima tiraažiga tabloidlehe Bild ajakirjanik Julian Reichelt ütleb, et sihilikult on avaldatud tohutu kogus andmeid eesmärgiga kujutada poliitikuid korrumpeerununa, ebasobivalt käituvana või muidu haavatavana. Ajakirjanikud lappavad materjali läbi ja hindavad seda, aga ainult selleks, et näha, kas see toob ilmsiks altkäemaksu, ebaseaduslikud kokkulepped või muu potentsiaalselt kuritegeliku käitumise.
Saksamaa ees seisev peamine probleem ei ole see, et poliitikud tegelevad poliitikaga, vaid see, et riik on rünnaku all. Kelle poolt? Praeguseks ilmnenud tõendid viitavad sellele, et vastutust kannab rühm eliidivastaseid ja vasakpoolsetesse vaenulikult suhtuvaid inimesi videomängude ja YouTube´i kasutajate maailmast. Samas ei saa välistada, et selline rühm võib tegutseda raha eest teadmatult mõne välisluureteenistuse suuniste järgi.
Saksamaa ees seisev peamine probleem ei ole see, et poliitikud tegelevad poliitikaga, vaid see, et riik on rünnaku all. Kelle poolt?
Teine varjukülg on asjaolu, et Saksa küberjulgeolekuvõime tabas see afäär nähtavasti ootamatult. Arvestades viimaste aastate hüsteeriat Saksamaal USA signaalluure- ja küberjulgeolekuagentuuri NSA väidetavalt pahatahtlike ja aruandekohustuseta tegevuste üle, mille paljastas ülejooksik Edward Snowden, on huvitav märkida, et Saksamaa pöördus pärast rünnaku ulatuse ilmsiks tulekut esimesena abipalvega just oma USA partnerite poole.
Sakslased võivad nüüd soovida ümber hinnata ka teisi transatlantiliste suhete aspekte ja läbipaistvuse eest võitlejate voorusi, kes peavad jahti teiste eraelule.
Tähtsaim sõnum puudutab vastupanuvõimet. Häkkimis- ja lekitamistrikid töötavad peamiselt sihtriigi meediasüsteemi nõrkusi ära kasutades. Just see on praegu Saksamaa ees seisev proovikivi.
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.