USS Security Eesti AS juht Sven Nuutmann kirjutab, et heal ajal on «nullist» alustada raske. Seepärast peaks igaüks, kel soovi, oma ettevõtte praegu looma.
Sven Nuutmann: talude väljaostmise aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal sünnib Eestis üle 15000 uue ettevõtte. Uute ettevõtete asutamise buum näitab selgelt eestlaste soovi ise oma maal tööd teha ja tulu teenida. Meile omal ajal saksa mõisnikud eriti ei meeldinud, ikka tahtsime oma talud välja osta ja ise peremehed olla.
Buumi ajal kerkisid Eesti ettevõtete turuväärtused kiiresti ja sõna otseses mõttes taevasse, kiusatus neid agressiivsetele ülevõtjatele maha müüa ei olnudki niivõrd «kiusatus», kuivõrd objektiivne paratamatus.
Euroopa suurima majandus - Saksamaa - on hea näide sellest, kuidas väikesed ettevõtted kasvavad keskmisteks, keskmised liituvad ja saavad suureks. Seejärel muutuvad nad laisaks, ülbeks, mugavaks ja kalliks, mis omakorda annab võimaluse uute väikeste ettevõtete tekkeks, mis siis jälle keskmisteks kasvavad jne.
Eilsed loorberid on tänaseks närtsinud
Täpselt sama ring on kätte jõudnud ka Eestis. Suurte kõrvale sünnivad väiksemad: paindlikumad, soodsamad, igast kliendist huvitatud ettevõtted, mis tavaliselt kuuluvad kohalikele. Ma ei kasutaks siin isegi sõna «ettevõtja», sest väga palju on ka neid inimesi, kes esimest korda ettevõtluses kätt proovivad. Ettevõtluskeskkond on arenev ja muutuv. Eilsed saavutused täna ja homme ei loe, kogu aeg tuleb edasi pürgida.
Ettevõtete ost-müük on ärimaailmas tavaline protsess, mis alati mõjutab kliente. Ettevõtte omanikuroll, olgu selleks eraisikud, suurkorporatsioonid, pensionifondid jne, on ettevõtte teenuse kvaliteedi ja kestvuse tagamisel määrava tähtsusega.
Omanikule, kes paneb tootesse või teenusesse kogu oma hinge, tekivad lojaalsed kliendid. Hannes Tamjärv oli omal ajal selline eeskuju Hansapangas, Rain Lõhmus nüüd LHVs. Mujalt maailmast meenub esimesena Steve Jobs Apple’is. Need on vaid mõned näited.
Tänases Eestis on tunnetatav klientide soov omada teenuse osutajaga personaalset sidet. Ettevõtjate must huumor, et laenu küsimiseks peab lendama Stockholmi, kuid saamiseks veel kaugemale, teeb neil meele mõruks.
Piiride ületamine nõuab töökust ja õnne
Eesti uute ettevõtete asutamise buumi tõukavaks jõuks on ka soov saavutada. Mitmed Eesti ettevõtted on suutnud viimasel kümnendil laiendada oma haaret teistesse Balti riikidesse. Lätlased ja leedulased on Eestit vähem vallutanud, kuid ka nemad ei maga. Maxima näiteks on teistele Eestis tegutsevatele jaekettidele tõsiseks pinnuks silmas.
See, et üle piiride laienemine on erakordselt raske, näitab, et kõige paremini oskavad kohaliku kliendi ootusi tabada just kohalikud ettevõtjad. Kultuuri mõistmiseks tuleb sellesse sündida.
Ettevõtteid, mis suudavad piire ületada, on pigem vähe. Microsofti ja Nokiat me teame, kuid on väga palju USA ja isegi Soome firmasid, mis tegutsevad koduturul edukalt, kuid millest meie Eestis pole enamasti kuulnudki. Seejuures võivad nad koduturul olla väga tuntud ja hinnatud tegijad.
Paljud näited kinnitavad, et rahvus on nii kapitalil, toodetel-teenustel kui ka ettevõttel. Need ei pruugi muidugi alati omavahel kokku langeda. Rakvere lihakombinaat on Eesti ettevõte, kuigi tema omanikud on välismaalased. Coca-Cola on Ameerika toode, isegi kui ta on Linnuse Kalja vanem vend.
Uusi ettevõtteid asutatakse peamiselt siis, kui kriis hakkab läbi saama. Ettevõtjad näevad, et tekivad uued võimalused tulu teenimiseks ja turu haaramiseks. Heal ajal on «nullist» alustamine väga raske. Kui aga töö ja leib on otsas, tuleb hakata palehigis põldu kündma ja see kannab tihti head vilja. Praegu ongi selline aeg. Jõudu tööle!