Raketiohver ei anna alla

Jaak Ungerson Foto: Andrus Peegel

30 aastat Eesti suurimat lillevabrikut Nurmikot vedanud Jaak Ungerson peab koos poegadega uuesti peaaegu nullist alustama.

Nurmiko oli veel nädal tagasi Eesti suurim lillevabrik, lisaks täitub pereettevõttel just tänavu 30 tegutsemisaastat. Uhke sünnipäeva tähistamise asemel peavad Ungersonid nüüd äriga hoopis põhimõtteliselt nullist alustama. Naabri aastavahetusel ilutulestiku pähe välja lastud signaalrakett süütas Nurmiko kasvuhooned ning aastatepikkune töö põles peaaegu maani maha. Taastamine võtab terve aasta ja kolm miljonit eurot.

Nurmiko on Ungersonide pereettevõte, milles löövad kaasa nii pereisa kui ka kaks poega. Agronoomi haridusega Jaak Ungerson asutas aiandusettevõtte Rocca al Mares 1989. aasta 6. septembril. Ajapikku ühinesid Nurmikoga pojad: tehnilise poolega tegelev Kristjan ja tütarettevõttes Nurmiko Hulgi müügi ja turustamisega tegelev Mart. Noorim poeg Joakim õpib alles ülikoolis ning vähemalt praegu veel pereettevõttes palgal pole.

«Perefirmaga on nii, et loomulikust inertsist lähed sellega kaasa,» ütles Kristjan.

2000. aastal kolis Ungerson ettevõtte Saku külje alla Juulikule ning vald on selle üle sügavalt tänulik.

Valla esindaja Victoria Parmase sõnul hoiab Nurmiko elus Saku põllumajanduskeskuse mainet, samuti on ettevõte silma paistnud keskkonnasõbralikkusega. Parmas selgitas, et kasvuhoonete kütmiseks kasutatakse seal kohalikelt talunikelt pärinevat heina ja põhku ning tootmisjääke ei tekkivatki, kuna vanad taimed lähevad kõik kompostiks.

«Sakule kui rohelise kuvandiga vallale on seegi väga oluline,» kiitis Parmas.

Parmase sõnul kiirgub Nurmikost hoolivust. Igal aastal pakub ettevõte vallaelanikele pühademeeleolu, avades neile oma valdused ja korraldades jõulutähtede tippajal kasvuhoonetes ekskursioone. Samuti on Nurmiko teinud vallaelanikele kevadel tulpide vahel moedemonstratsiooni.

«Nurmiko on kaasa aidanud valla üldilme kujundamisele – kevadel õitsevad mõisapargi murus ettevõtte kingitud nartsissid,» lisas Parmas.

Peale Saku valla jagub Nurmikole vaid kiidusõnu ka koostööpartneritel. Hansaplanti juhataja Ilona Toobali sõnul on Nurmiko omal alal väga hea. «Eks sellepärast oleme nendega ka koostööd teinud,» ütles ta.

Heaks ja tugevaks konkurendiks peab Nurmikot ka teine aiandusettevõte Flores Aed.

Aastavahetuse ööl telefonikõnet vastu võttes ei suutnud Ungersonid esiti uudist tulekahju kohta uskudagi. Sündmuskohale saabudes jõudis reaalsus kohale.

«Alles kohapeal olukorda nähes oli aru saada, et see pole mingi väike kärssamine, vaid suur tulekahju,» selgitas perepoeg Kristjan Ungerson ning lisas, et ei osanud oodata, et kahju võib nii suur olla.

Kuigi peamine, 10 000 ruutmeetri suurune kasvuhoone põles maani maha, suudeti väiksem, 5000-ruutmeetrine kasvuhoone osaliselt päästa. Kogu automaatika hävis tules, kuid Kristjani sõnul oli kõige olulisem küttesüsteem, mis suudeti õnnekombel tööle saada.

«Kütte taastamine oli otsustav moment. Praegu on seal soe sees ja saame edasi tegutseda,» selgitas ta.

Kahju hindamisega tegeleb kindlustus ning eile käisid Nurmikos kohal hävinud automaatika üle vaadanud spetsialistid.

Allaandmise tunnet pole perel Kristjani sõnul tekkinud. «Pigem tegutseme praegu päästeinstinkti või adrenaliini ajel,» ütles ta.

Kuigi varasematelgi aastatel on pärast aastavahetust kuulda olnud lemmikloomaomanike, väikelaste vanemate ning ilutulestikus viga saanute nurinat liigse paugutamise kombe üle, tundub Nurmiko pereettevõtte häving olevat sõnumi lõpuks kohale viinud. Hoolimata sellest, et tegemist oli õnnetuse, mitte tahtliku teoga, on nii politsei, poliitikud kui ka justiitsministeerium hakanud otsima vastust küsimusele, kuidas vastutab ilutulestiku kahju eest raketi laskja. Politsei kinnitusel ei saa signaalraketi lasknud naabrit küll kriminaalkorras karistada, kuid ta võib võtta tsiviilvastutusele, mis tähendab, et Nurmikol või kindlustusfirmal tekib õigus kahju temalt kohtu kaudu välja nõuda. Agaate Antson