Juhtkiri: aasta sündmus kõnetab meid kõiki

Postimehe 2018. aasta inimesteks kuulutati kommunismiohvrite memoriaali «Teekond» autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja. Foto: Eero Vabamägi

Ajaloolased ei ole võimelised kokku arvestama, kas leinaga toimetulek võtab aega 20 või 80 aastat. Mõttekam on arvestada, mitu põlvkonda suurest tragöödiast mööda läheb. Esimesele ohvrite põlvkonnale saavad osaks hauad, nende järeltulijatele jääb trauma ja järgmisele ehk meie praegusele põlvkonnale jääb lein ning nad on võimelised juhtunut mõtestama. Stalinlikust terrorist on nüüd möödunud kolm põlve ning õnneks on kolmandal põlvkonnal Tallinnas Maarjamäel koht, kus leinata ja meenutada. Postimees kuulutas eile kommunismiohvrite memoriaali autorid ka 2018. aasta inimesteks.

Eestis on palju mälestusmärke, kõik ei ole olnud aga kõige õnnestunumad. Kümme aastat tagasi ehitatud suur ja kallis võidusammas Vabaduse väljakul on näiteks tekitanud inimestes meelehärmi nii välimuse kui ka ehituskvaliteedi pärast. See on olnud utreeritult öeldes rohkem kile sees remondis kui meile ja turistidele vaatamiseks.

Maarjamäel asuva memoriaali kompositsioon, eriti tunnel, pole esmapilgul rahvusvahelises mastaabis võib-olla kõige originaalsem, kuigi esiletõstmist väärib ka memoriaali kunstiline pool. Kõige olulisem on hoopis see, et Eesti inimesed on memoriaali algusest peale omaks võtnud ja tee selle juurde leidnud. Lõpuks on eestlased milleski ühel meelel. Seal võib näha hulgaliselt inimesi jalutamas ka praegu, talvel. Memoriaali üks autoritest Kalle Vellevoog ütles auhinnatseremoonial, et inimesed on autoritele helistanud ja kirjutanud ja tulnud isegi tänaval juurde, et memoriaali kiita. Samuti aitab memoriaal rääkida Eesti külalistele ajaloo traagilistest sündmustest.

Kõige olulisem on hoopis see, et Eesti inimesed on memoriaali algusest peale omaks võtnud ja tee selle juurde leidnud.

Kommunismiohvrite memoriaali tuleks nimetada õigupoolest (möödunud) aasta sündmuseks. See sai teoks pärast pikka plaanimist ja ootamist ning paljude inimeste koostöö tulemusel. Selle rajamiseks oli ka viimane aeg: neid, kes sellest represseerituna eluga välja tulid, meiega varsti enam pole.

President Kersti Kaljulaid võttis selle augustis memoriaali avamisel ilusti kokku: «Meenutagu see must müür nii ilusa ilmaga kui ka sügisese tormi ajal, kui me seda siia vaatama võime tulla, et iga totalitaarne ideoloogia on juba oma olemuselt vabaduse vaenlane ja selle kõrget hinda me teame, sest me oleme seda maksnud.» Kommunistlikust terrorist rääkimine ja memoriaali rajamine on oluline sellepärast, et sellised teod ei korduks enam kunagi.