Meeleavaldajate kokkupõrge märulipolitseiga 19. novembril 2011 Egiptuses Kairos.

FOTO: SCANPIX

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Rahulolematuse lumepall araabia maades kipub veerema kiiremini kui valitsejatele on antud aega selle reageerimiseks. Olukorda ei muuda kergemaks demograafilised protsessid, kliimamuutus ning välisosaliste keerukad ja aina kasvavad huvid ja omavahelised pinged piirkonnas, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.

2011. aastal Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas lõkkele löönud turbulentsid võivad juba lähiaastatel saada jätku, mille mõjud regioonile ja muu maailmale on ohtlikud ja ennustamatud.

Millised on Araabia kevade tegelikult käivitanud mõjurid, jäägu ajaloolaste ja majandusasjatundjate analüüsida. Aastateks madalseisu takerdund kütuste hinnad on aga peamiseks põhjuseks, miks mitmeid dekaade toiminud mudelid regioonis on tasapisi lagunemas. Mida see endaga kaasa toob või kuidas olukorda lahendada?

140 dollarit naftabarreli eest 2008. aastal 2014. aastaks 100ni ja 2016. aastal 30 dollarini kukkunud nafta hind on stabiliseerunud, kuid jääb oma 70-80-dollarise hinnaga liiga madalaks, et hoida käigus riikide omavahelisi harjumuspäraseid suhteid ja toimimisskeeme.