Ainar Ruussaar: vähem häma!

Ainar Ruussaar. Foto: Tairo Lutter

On palju asju, mida me alanud aastal sooviksime. Rohkem raha ja rohkem vaba aega samal ajal. On asju, mida me uuel aastal kindlasti ei tahaks. Majanduskriisi ja viletsat haridust. Lahendused on lihtsad: rabage rohkem, planeerige aega ja tegutsege nutikalt. Paraku on see demagoogia, millega meid kahtede valimiste aastal korralikult kostitatakse. Mõned näited, mille paljastamisega tuleks eelkõige ajakirjanikel, aga paraku meil igaühel vaeva näha.

Me teame, et nad liiguvad meie suunas juba aastaid. Neid on palju. Nad võtavad meie naised ja meie keele. Selle hävingu ärahoidmiseks tuleb muuta seadusi ja ehitada piirile tara. Veelgi parem oleks, kui Eesti viisa saamine oleks sama keeruline kui Lefortovo vanglast põgenemine. Õige vastus on, et neid ei ole siin. Ja kui keegi võtab kelleltki naise, siis on süü ilmselt kolmepoolne. Emakeele äravõtmisega on veel keerulisem.

Võib-olla me oleme teinud vigu, ütlevad punased. Aga see kõik on tähtsusetu, kui te vaatate, mida on korraldanud roosad, kuidas teid on petnud sinised ja mida on kaasa toonud roheliste poliitika. Mustadest me ei räägigi. See lapsepõlves õpitu «Pets tegi ka, ja veel hullemini» või «vaadake, mida te ise teete» on poliitilises vaidluskultuuris kahjuks kõvasti juuri ajanud.

Meie oleme aastakümneid ajanud õiget asja. Tänu meile on teil talvel tallad all. Meie teame, mida rahvas tegelikult tahab, ja ainult meie saame rahvale seda anda. Meie teame läbi aegade, et meie tee on alati olnud õige tee, ja see valik rajaneb meie rahva tarkusel ja tahtmisel. Meie teame, sest me teame. Niisiis, kui keegi samastab ennast sinuga, kasutades sõna «meie», ole ettevaatlik. Sest sina oled sina, mitte vormitu meie.

Allika hägustamine emotsioonidega on levinud nipp. Lätlased on veendunud, et Ruhnu on nende saar. Saarlased on üksmeelel, et Lätil ei tohiks olla ühtegi saart. Kõik eestlased on valmis oma kodumaad kaitsma. Kõik venelased peavad Eestit pisikeseks kurjaks natsiriigiks. Stopp! Kõik üldistavad väited, mida ei toeta usaldusväärsed uuringud koos arvudega, mitu protsenti venelasi, eestlasi, lätlasi ja saarlasi nii arvas, on jama. Loomulikult peab küsitletute valim olema ka suurem kui reede õhtul Kalamaja kohvikusse kogunenud seltskond.

Ettevaatust emotsioonidega! Näiteks «minu tädi käis hiljuti perearsti juures ja seal ei olnud istekohtagi» või «nägin haiglas sugulast külastades, et söögi seest oli liha ära varastatud» või «nägin ise, et kõik vanainimesed on näljas». Kuhu edasi? Keskkonnaministeerium saadab parlamenti eelnõu suitsupääsukese ja hariliku halltuvi suhte reguleerimiseks?

Uueks aastaks klaari pead ja selgeid mõtteid, usaldusväärseid allikaid, kahtlemist ja kontrolli. Palju peenemaid demagoogiavõtteid pestakse meie ajudest läbi niikuinii.