Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/29/11685303t1hd6ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/29/11685310t1hbff0.png)
Nagu kõigil poliitilistel ideoloogiatel, on natsionalismil mitmeid palgeid, millest mõned on inetumad kui teised – suurepäraseks näiteks on siin USA presidendi Donald Trumpi isolatsionistlik antiglobalism. Mõned natsionalismi vormid on siiski kasulikud ja väärivad järgimist, kirjutab iisraeli akadeemik ja endine Iisraeli poliitik Yael «Yuli» Tamir.
Paistab, et natsionalismi «oht» ähvardab tänapäeval kõikjal. Enamasti alavääristavalt kirjeldatud ideoloogia seondub nüüdisajal otseselt võõraviha, populismi, autoritaarsuse ja liberalismivastasusega. Möödunud kuul süüdistas Prantsusmaa president Emmanuel Macron üleliiast natsionalismi Esimese maailmasõja lõõma õhutamises ja hoiatas, et «vanad deemonid» ähvardavad tuua tagasi «kaose ja surma».