Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Donald Trumpi kontsentreeritud kaos (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Donald Trump
Donald Trump Foto: Andrus Peegel

Donald Trumpi majandusnõunik Gary Cohn astus Ovaalkabinetis ettevaatlikult presidendi kirjutuslaua juurde ja märkas seal oma jahmatuseks kirja Lõuna-Korea riigipeale, millega Trump kavatses riikidevahelise vabakaubandusleppe lõpetada. See visanuks prügikasti ka kahe riigi sõjalise koostöö ja ühes sellega Ameerika Ühendriikide enda julgeoleku. Cohn otsustas dokumendi varastada.

Selgus, et suurest eelarvepuudujäägist nördinud Trump ei lubanud siiski asjal unustusse vajuda ja nõudis abide veenmisest hoolimata asjaga jätkamist. Viimaks ei jäänud muud üle, kui kutsuda presidendiga rääkima kaitseminister James Mattis, kes selgitas, et liitlassuhted Lõuna-Koreaga on vajalikud juba ainuüksi selleks, et end Põhja-Korea eest kaitsta, ning et kaubavahetus mängib nende sidemete hoidmisel keskset rolli.

Merejalaväe erukindral suutis Trumpi veenda ja päästis nii Ühendriigid ühest suurimast veast riigi lähiajaloos. See intsident toimus Bob Woodwardi teose «Hirm. Trump Valges Majas» järgi 2017. aasta septembris.

Eelmisel nädalal aga teatas Trump Twitteris Mattise vallandamisest, mis tähendab, et Valge Maja kaotas mehe, keda nähti presidendi kaootilisi impulsse ohjeldava jõuna. Muude arengute kõrval olevat Mattis ära hoidnud Süüria presidendi Bashar al-Assadi tapmise ja Põhja-Koreale sõjalise löögi andmise.

Teel uksest välja jättis Mattis Trumpile lahkumiskirja, mis lahknes tavapärastest viisakusvormelitest ning kritiseeris presidendi poliitikat, teatades muuhulgas, et lahkunud minister ei saa nõustuda liitlassuhete hävitamisega. Trump oli kriitikast loomulikult vahkvihas ning kasutas üksi veedetud jõuluõhtut kuulutamaks Twitteri-tiraadis, et ei kavatse erinevalt Mattisest Ühendriikide ärakasutamist taluda.

Nädal varem oli Trump Pentagoni tahte vastaselt teatanud vägede väljaviimisest Süüriast ja Afganistanis teeniva Ühendriikide personali vähendamisest. See sai Mattisele viimaseks õlekõrreks. Käik oli ootuspärane, sest juba valimiskampaania ajal teatas Trump, et ei kavatse osaleda «mõttetutes sõdades», ja seni on ta oma lubadusi üle laipade ka täitnud.

Ootamatult otsustas vägede ülemjuhataja selle nädala alguses esimest korda ametiaja jooksul külastada lahingupiirkonnas teenivaid USA sõjaväelasi ja maandus teisipäeval Iraagis Al-Asadi õhuväebaasis. Seal jagas ta protokolli rikkudes autogramme punastele MAGA-mütsidele ja kirus sõjaväelastele jõulutervituse edastamise asemel demokraate nõrga piiripoliitika pärast.

Nii mõnigi kommentaator ja endine kõrge sõjaväelane märkis, et «Trump 2020» kampaaniaüritust meenutavat etteastet võiks nimetada katseks sõjaväge politiseerida. Lisaks avalikustas vägede ülemjuhataja kogemata Twitterisse postitatud videos Iraagis teenivate Navy SEALi eriüksuslaste paiknemise ja isikuandmed.

Nüüd istub 72-aastane Trump Valges Majas, riigi pealinnas, mille valitsus on saadetud määramata ajaks puhkusele ning 800 000 palgata riigitöötajat ootavad, kuidas laheneb kriis sarvi ristanud valitsuse ja Valge Maja vahel, kust on tulnud nõue eraldada järgmise aasta riigieelarvesse 5,7 miljardit dollarit USA-Mehhiko piirile müüri ehitamiseks. Raha ei paista kusagilt tulevat, kuid Trumpil on vaja oma nimekirjast järjekordne kampaanialubadus maha kriipsutada.

Tulevik paistab esindajatekoja hõivanud demokraatide turmtule alla sattunud presidendile üha tumedam ja ka paljud vabariiklaste establishment’i liikmed on hakanud Trumpi presidentuuri avalikult kritiseerima. Lisaks ripub presidendi pea kohal eriuurija Robert Muelleri kirves, mistõttu paistab üha tõenäolisem, et uus aasta kujuneb Trumpile senistest keerulisimaks. See kõik, nagu märgiti väljaande Wall Street Journal arvamusküljel, on lihtsalt destilleeritud trumpilikkus selle täies hiilguses.

Tagasi üles