Kuula artiklit

Jõulueelse nädala kolmapäeval, kui kogu Eesti meedia tähelepanu oli suunatud Danske Banki rahapesuga seotud kriminaalasjas äsja teatavaks tehtud esimeste kahtlusaluste tabamisele, avaldas Propastopi blogi tähelepanuväärse teate mööda sotsiaalmeediat ringi rändama läinud valeuudise kohta.

Propastopi meeskond oli avastanud, et venekeelse sotsiaalmeediavõrgustiku Vkontakte lehel «Meie – narvakad» avaldati koos fotodega teade, et Tallinnas Lasnamäel mindi kallale ÜRO pagulasleppe vastu protesteerinud mehele. Teate juures olid ka fotod, millelt paistab, justkui keegi sinimustvalget lippu õlavarrel kandev mees taob lumel lebavat kapuutsis tegelast. Teistel fotodel näidatakse lõhki rebitud plakatit, mis protestijal kaasas oli. Postril seisid suures kirjas hüüdlaused, nagu «EL=NSVL», «Stop ÜRO ründepakett» ja «#ESTexitEU».

Paraku pole ühtegi märki, et selline intsident ka tegelikult toimunud oleks. Üheltki fotolt polnud võimalik tuvastada asjaosaliste nägusid ega muid detaile, mis oleksid aidanud juhtumis väidetavalt osalenuid identifitseerida. Samuti ei olnud võimalik tuvastada, kus täpselt fotod tehtud olid. Kõik viitas lavastusele. Kõige tipuks: intsidendi toimumise väidetaval päeval ei olnud kindlasti lund maas, küll aga oli maa valge fotodel. Selle abil järeldas Propastop, et tegemist on libauudise ehk kõige ehtsama fake news’iga.

***

Mis ühendab Kevin Lepikut, Daniil Männikut ja väidetavalt Rakverest pärit Daniel Kaasikut? Esiteks kindlasti see, et nende perekonnanimed pärinevad metsandusmaailmast. Aga lisame siia nimekirja ka Oskar Kallase, Henri Ilvese, Juri Vilbergi, Oksana Söderholmi ja Ivan Vasilievi.

Küllap on vähe neid, kes teavad õiget vastust. Tegemist on inimestega, kes on tänavu 3. oktoobril loodud Facebooki grupi «Estoners» administraatorid ja moderaatorid. «Estonersi» päises öeldakse, et leht avaldab «loomingulisi uudiseid» ning see on loodud «Eesti elanikele, kelle jaoks pole oluline, mis keeles rääkida ning kes võivad postitada ja kommenteerida just selles keeles, mis neile meeldib». Seda kõike selleks, et mõista, «kuhu me käsikäes koos meie valitsusega sammume».

Olen sellesse gruppi kuulunud ligikaudu kuu aega, et jälgida, millest seal siis räägitakse. Just sel lehel levitatakse väga tihti hashtag’i (eesti k teemaviidet) #ESTexitEU. See on sama – ja harva kasutatav – teemaviide, mis ilutses plakatil, mille pärast väidetavalt sai peksa pagulasleppe vastu protestinu Lasnamäel. Kohmakavõitu lühend ESTexitEU tähistab selle levitajate soovi, et Eesti lahkuks Euroopa Liidust. Seda kasutatakse karikatuuridel ja (tihti vulgaarsetel) joonistustel nagu see siin.

Meem, mis ärgitab Eestit Euroopa Liidust lahkuma.

FOTO: ekraanitõmmis

Lisaks postitavad grupi eestvedajad – seesama kaheksaliikmeline punt – ohtralt sarkastilisi ja mürgiseid fotosid, illustratsioone ja meeme Eesti poliitikute ja ühiskonnas üleval olevate teemade kohta. Eriti on neil hambus president Kersti Kaljulaid, kellest tehtud pilapilte avaldatakse ja jagatakse iga nädal.

Kõik märgid viitavad, et «Estonersit» tehakse läbimõeldult, väga suure entusiasmiga ja professionaalselt. Lühikese ajaga on see kogukond kasvanud ligi 2000-liikmeliseks, ent sotsiaalmeedia analüüsimise tarkvara Crowdtangle järgi ei ole nende postituste levik – veel – väga ulatuslikuks kasvanud.

Nüüd aga puänt. Ühtegi neist kaheksast «Estonersi» administraatorist ei eksisteerinud Facebookis veel neli kuud tagasi. Oksana Söderholmi (kelle sõprade nimekirja kuulub vähemalt üks riigikogu liige) Facebooki konto loodi tõenäoliselt tänavu 5. septembril. Päev hiljem tehti Henri Ilvese ja Oskar Kallase konto ning sellest omakorda mõni päev hiljem ülejäänute omad. Ivan Vasiliev, üks sagedasemaid postitajaid «Estonersi» lehel, tekkis Facebooki maailma 9. septembril, ning peagi märkis ta ennast suhtes olevaks Pärnust pärit Sandra Luigega – kelle Facebooki elu tärkas kolm päeva varem.

Kirss tordil on aga Juri Vilbergi Facebooki profiil. Vilberg on mees, kes kommenteerib muuhulgas Toomas Hendrik Ilvese seinal ning reklaamib seal petitsiooni Eesti lahkumiseks Euroopa Liidust. Tõenäoliselt loodi Vilbergi konto alles 15. oktoobril. Selle looja kasutas algul hoopis nime Katya Zaglyadina.

Aadressiriba näitab, et Juri Vilbergi Facebooki leht on algselt kuulunud hoopis kellegi Katya Zaglyadina nimele.

FOTO: Ekraanitõmmis

Enamiku nende kontode puhul pole nägu profiilifotolt tuvastatav ning oma isiklikul seinal levitatakse «Estonersi» postitusi läbisegi universaalsete pilkupüüdvate meemidega loodusest, loomadest ja meelelahutusest. Tõenäoliselt on tegemist valekontodega, mis loodud just «Estonersi» stiilis lõhestava sisu levitamiseks ja keerutamiseks.

***

Ülaltoodud näited iseloomustavad seda, millises ühiskondlikus ja sotsiaalmeediaalases kontekstis läheme algaval aastal vastu kahtedele valimistele ning kui lihtne on inimestega manipuleerida. «Estonersi» grupi eestvedajatele kiirelt peale vaadates ei hakka silma ühtegi märki, mis võiks punase tulukese põlema lüüa. Neil kõigil on profiilipilt, neil kõigil on sõbrad, ilmselgelt on postituste taga päris inimesed, mitte botid, ning mitme inimese puhul on kirjas isegi haridustee.

See läheb kokku rahvusvaheliste ekspertide hoiatustega, et kui automatiseeritud botte – mis kummitasid massiliselt näiteks USA presidendivalimisi kahe aasta eest – on tegelikult võimalik tuvastada üpris lihtsalt, siis edaspidi muutub desinformatsiooni operatsioonide äratundmine palju keerulisemaks. Siiraste kavatsustega esitatud info eristamine manipulatsioonist muutub järjest raskemaks.

USA senat andis desinformatsiooni uurija Renee DiResta valdusesse sotsiaalmeedia ettevõtetelt saadud andmed 2016. aasta valimismõjutuste kohta. DiResta töörühma kokkuvõte oli sünge. «Venemaa mõjutustegevus sotsiaalmeediakanalite kaudu on krooniline, laialt levinud ja selgelt tuvastatud tegutsemine, mida peame agressiivselt ohjama,» kirjutas ta oma uuringu kokkuvõtet tutvustades 17. detsembri New York Timesis. Üks olulisemaid järeldusi, milleni DiResta töögrupp jõudis, oli see, et mõjutustegevus oli platvormiüleselt koordineeritud. See tähendab, et sama eesmärgiga tegeleti sihipäraselt nii Facebooki, Twitterit, Youtube’i kui teisi kanaleid kasutades. Naastes Eesti juurde, näeme paralleelselt, et Euroopa Liidu vastast meelestatust (#ESTexitEU) levitatakse nii Facebookis, venekeelses Vkontaktes kui ka tänaval.

USA teadlaste teine tähtsam järeldus oli see, et valemängijad sihivad teadlikult haavatavamaid inimesi, keda on lihtsam radikaliseerida. Vene desinformatsioonikampaaniasse valiti spetsiaalselt teemad, mille kohta oli teada, et need lõhestavad ühiskonda.

Haavatavamad inimesed on Eestis tõenäoliselt (kahjuks ei ole siiani näinud ühtegi ammendavat uuringut sel teemal) venekeelne kogukond ning ka eestikeelsed madalama haridustasemega inimesed, kelle infoväli on võrreldes muu ühiskonnaga ahtam. Need on inimesed, kes ei telli tasulist ajakirjandust veebis ega paberil ning ei ole ETV saadete püsivaatajad. Suure osa infost saavad nad Facebookist, nähes, mida jagatakse eri gruppides ning sõprade seintel.

Lõhestavaid teemasid on üksjagu: migratsioon ja pagulased; üha enam leviv arvamus, et poliitiline eliit võõrandub ning Euroopa Liidule jääb aina suurem otsustusõigus. Miks mitte ka kõik, mis seotud metsa raiumisega ning sõna otseses mõttes riiki poolitama hakkava Rail Balticuga.

Estonersi lehel levitatav meem, mille järgi Euroopa Liit lämmatab sõnavabadust. Postitaja keelekasutus viitab otsetõlkele vene keelest.

FOTO: Ekraanitõmmis

***

Millises olukorras on Eesti? Meil puudub põhjalik ülevaade sotsiaalmeedia mõjukusest ja kasutamisest ühiskonnas. Millised vanusegrupid ja millise sotsiaalse taustaga inimesed kasutavad milliseid kanaleid? Kui palju? Kui kriitiliselt või vastupidi – vastuvõtlikult suhtuvad nad seal levitatavasse infosse? Millised sotsiaalmeediakanalid Eestis tõusevad ja millised langevad? Kui oluline on sotsiaalmeedia valimisotsuse tegemisel?

Läti mõttekoja Providus värske uuring sotsiaalmeedia mõjust sügisestele seimivalimistele näitas, et 70 protsenti elanikest kasutab aktiivselt vähemalt ühte sotsiaalmeediakanalit ning iga viienda valija jaoks oli sotsiaalmeedias tehtud kampaania olulise kaaluga. Sotsiaalmeedias toimunud valimiskampaaniaid pani tähele üle poole elanikkonnast.

Lätis toimunu annab ehk aimu, milleks peame valmis olema järgmise kahe kuu jooksul oma erakondade valimiskampaaniate kõrghooajal. Otseselt Vene mõjutuskampaaniaid sealsed analüütikud ei tuvastanud. Valimistel osalenud erakonnad kulutasid sotsiaalmeedia reklaamile keskmiselt kümnendiku kogu kampaaniaeelarvest. Uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica tuvastas valimiste ajal aga 2100 (!) poliitilist reklaami sotsiaalmeedias. See oli ametlik osa kampaaniast.

Lisaks aga avastas Re:Baltica hulgaliselt anonüümseid Facebooki lehti, millest osa oli loodud vahetult enne kampaaniate algust ning mis kas toetasid aktiivselt mõnd erakonda või olid agressiivselt teatud erakonna vastu. Näiteks Facebooki leht 101.km loodi kevadel (valimiskampaaniad algasid augustis) ning ehkki sel oli ametlikult vaid ligi 1500 jälgijat, said lehel postitatud meemid iga päev kuni 5000 interaktsiooni (neid jagati, kommenteeriti ja märgiti meeldivaks). Sellega oli 101.km valimiskampaania ajal kõige laiema levikuga Facebooki leht.

Sisult oli see võrreldav ülal räägitud «Estonersi» lehega. Valimiskampaania ajal postitati sinna kõiki erakondi mustavaid meeme – välja arvatud populistlikku KPV LVd ja venemeelseks peetavat Üksmeelt puudutavaid. Kes lehekülje lõi ning kes seda rahastas, ei ole teada, sest Facebook sellist infot ei avalda.

Üleöö muutus poliitiliseks ka mitu suure jälgijaskonnaga meelelahutuslikku Facebooki lehte. Näiteks 44 000 jälgijaga leht «Kuhu sööma minna?» asendas avafoto kahe Üksmeele kandidaadi pildiga. 48 000 jälgijaga lehekülg «Müüa», kuhu postitatakse Liepaja piirkonna müügikuulutusi, andis administraatori õigused KPV LV kandidaadile Artuss Kaimiņšile, kes asus seal loomulikult enesele kampaaniat tegema.

Ka Eestis on sotsiaalmeedia reklaamid must maa. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei kogu eristatavaid andmeid välismaistele sotsiaalmeediasaitidele ostetavate reklaamide kohta. Facebook on küll mõnevõrra avatumaks muutnud info andmise selle kohta, milliseid reklaame või tasulisi postitusi mõni erakond või muu grupp parajasti levitab, kuid teavet selle kohta, kellele on reklaamid suunatud ja mis mahus reklaamitakse, ei ole võimalik saada. Niipea, kui tasutud postituse aeg otsa saab, kaob ka see napp info. Seega pole ajakirjandusel võimalik kontrollida, millistele sihtgruppidele millise sisuga teavet edastatakse. Selles, mis toimub väljaspool ametlikke erakondade lehti ja kandidaatide lehekülgi, valitseb täielik pimedus.

***

Täiesti eraldi teema on venekeelsed sotsiaalmeediavõrgustikud, nagu Vkontakte ja Odnoklassniki. Kui USA sotsmeediahiidudega on riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna inimestel mingidki kontaktid loodud, et vajadusel küsida abi valeinfot levitavate lehtede sulgemisel või postituste kustutamisel, siis Vene kanalite kohta kasutas üks teemaga detailideni kursis olev inimene hiljuti väljendit must auk.

Suve hakul esitletud riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse ning NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse ühisuuring Vene virtuaalsest maailmast Balti riikides jõudis mitme tõdemuseni, mis kinnitavad Vene sotsiaalmeediakanalite suurt mõju Eestis. Esiteks, Vkontakte ja Odnoklassniki on Ida-Virumaal eelistatumad kanalid kui Facebook. Seejuures on Vkontakte kasutajate arv üle Eesti hinnanguliselt 327 000 ja Odnoklassniki puhul 250 000.

Teiseks, uuringu autorid kirjutasid, et igas Balti riigis eksisteerib väike, kuid märkimisväärselt aktiivne grupp ideoloogilisi kasutajaid – peamiselt luuakse ja levitatakse venemeelse sisuga infot just nende kontodelt. Analüüs näitas, et kümme protsenti venekeelsetest sotsiaalmeedia kasutajate profiilidest toodab 70 protsenti ideoloogilise sisuga postitustest. «Balti riikide sotsiaalmeedias võib täheldada märkimisväärselt kasvavat venekeelset kogukonda, mis demonstreerib ja levitab Kremli- ja Venemeelseid ning Läänevastaseid hoiakuid. Nende tihenevad sidemed ja suurenev nähtavus toetavad ideoloogilise sisuga postituste levikut üle Balti riikide.»

***

Ma ei tea, kes ja miks lõid «Estonersi» Facebooki lehe ning kas see ettevõtmine on seotud ka Vkontaktesse jõudnud ilmselgelt teadliku valeinfoga peksmisest Lasnamäel. Ma ei tea, kui palju analoogseid lehekülgi on veel nii Facebookis kui teistes sotsiaalmeediakanalites. Aga ma olen täiesti kindel, et selliseid postitusi hakkame nägema üha tihemini nii järgmise kahe kuu jooksul enne riigikogu valimisi kui ka hiliskevadel, kui käimas on juba europarlamendi kampaaniad.

Selles kontekstis on eurovalimised riigikogu valimistest tähtsamadki. Euroopa Parlamendi valimistel on lihtsam mängida Brüsselist suunatava massiimmigratsiooni ja muud euroskepsist võimendavatel emotsioonidel. Need emotsioonid on universaalsed paljudes ELi riikides. Lisaks kattuvad siin Venemaa ja liikmesriikide euroskeptiliste parteide huvid: mida lõhestatum tuleb Euroopa Parlament, seda parem.

Ebaausad ja varjatud mõjutamiskampaaniad ei pea aga pärinema vaid Venemaalt. Nende läbiviimine on lihtsam, kui paljud meist ette kujutavad. Selleks on vaja püsivust ja kannatlikkust, pisut raha ning paari töötajat, kes saavad keskenduda vaid sellele ülesandele.