Hiina ja Ameerika lipud. Foto on illustratiivne.

FOTO: Interpolit.ru

Kuula artiklit

Põhilised pinged on maailmas Ühendriikide ja Hiina vahel, Venemaa ning Euroopa marginaliseeruvad, ütleb professor Mihhail Lotman lõppeva aasta arengute põhjal.

Postimees uuris 2018. aasta arvamusliidrilt, mille poolest oli mööduv aasta eriline.

-Mille poolest oli 2018. aasta pöördeline?

Möödunud aasta oli väga oluline tähis maailmapoliitikas. Põhiline pinge praegu, aga ka järgnevatel aastatel on Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel. Euroopa on marginaliseerumas. Ka lääne vastasseis Venemaaga on tegelikult marginaalne. Kuid see ei muuda Venemaad vähem ohtlikumaks. Putin elas väga raskelt üle, kui president Barack Obama nimetas Venemaad regionaalseks jõuks. Selle pärast üritas ta igati tõestada, et Venemaa on maailmas endiselt globaalne suurvõim, sekkus Süürias jne. Kuid kui me vaatame rahvastikuolukorda ja majandust, siis on Venemaa tõesti regionaalne jõud. Maailmas isegi mitte esimese kümne hulgas vaid pigem teises kümnes. Aga kui vaatame territooriumi ja sõjaväge, siis on Venemaa endiselt globaalne jõud. Kuid sellele vaatamata on Venemaa hääbuv jõud.

-Tänapäeval on kujunenud selgelt kaks põhilist jõukeskust USA ja Hiina näol.

Jah, Hiina osakaal aina kasvab ning see muudab Ameerika juhte, ennekõike praegust presidenti väga närviliseks.

-Hiina majandus areneb kiiresti, seal tehakse ridamisi teaduslikke ja tehnilisi avastusi ning uuendusi. Miks mahajäämus Hiinast eurooplasi närviliseks ei tee?

Mis tähendab «eurooplasi»? Kas me mõtleme leedukaid ja portugaallasi?

-Sakslasi ja prantslasi näiteks.

Prantslastel ja sakslastel on oma probleemegi praegu küllaga.