Els Heinsalu: miks teadlastel paluti oodata?

Els Heinsalu Foto: Pm

Mõned päevad enne jõule allkirjastati Kadriorus ühiskondlik kokkulepe teaduse ja innovatsiooni arendamiseks. Kas üldse või mis täpselt sellest leppest välja tuleb, seda näitab aeg, kirjutab kolumnist Els Heinsalu. 

Teadusleppe sõlmimisele eelnes ka Teaduskoja loomine ning avalik pöördumine seoses teaduse rahastamisega. Need kaks asja – teadusleppe ja Teaduskoja pöördumise ettevalmistamine – toimusid ajas paralleelselt. Pöördumise tekst, millega lõpuks välja tuldi, oli oluliselt pehmem (ning ilmselt jõuluaega sobivam) kui esialgne versioon. Seda just teadusleppe algatusrühma palvel, kui need kaks seltskonda üksteise tegemistest lõpuks teada said.

Kui Kadriorus jätkus presidendil sõnu tänamaks nelja teadusleppe algatusrühma liiget, siis teadlasi, kes panustavad juba pikemat aega oma igapäevase töö kõrvalt aega ja energiat rääkimaks sellest, milleks meil on teadust vaja, mida Eesti teadlased teevad, kuhu me tänu teadusele jõudnud oleme ja mis juhtub siis, kui meie parimad noored teadlased lahkuvad, kui meie teadus ühel päeval ei ole enam nii hea või kui seda enam üldse ei ole, miks on vaja teaduse rahastust suurendada... neid teadlasi, kellest paljud marssisid kevadel Teadusmarsil, ei märganud keegi tänada.

Pigem vastupidi. Teadlasi, kes plaanisid Teaduskoja pöördumisele alla kirjutada, mõjutati seda mitte tegema. Neid paluti oma pöördumisega oodata, kuni teaduslepe on sõlmitud...