Rist. Foto on illustratiivne.

FOTO: firestock

Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale
  • Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus.
  • 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste kui kultuurrahva alusepanijana.
  • Käesoleval kümnendil on suhtumine kristlusesse ja kirikusse muutunud aga üha heatahtlikumaks.