Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rist. Foto on illustratiivne.
Rist. Foto on illustratiivne. Foto: firestock

Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets.

  • Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus.
  • 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste kui kultuurrahva alusepanijana.
  • Käesoleval kümnendil on suhtumine kristlusesse ja kirikusse muutunud aga üha heatahtlikumaks.
Tagasi üles