Riigikogus moodustatud USA presidendi Donald Trumpi toetusgrupil peaksid nüüd, pühade ajal töised päevad olema.
Neeme Raud: president Trump vajabki kaitset – ja ikka vaid iseenda eest (10)
Ühendriikide riigipea vajab praegu tõesti kaitset. Mures, mis hakkab Washingtonis edasi saama, on paljud – ka ta liitlased ning toetajad Ameerikas ja mujalgi.
USA meedia rõhutas nädalavahetusel häälekalt, et kaitset vajab Trump ennekõike aga iseenda eest.
Mehe jaoks, kes peab ise end «väga stabiilseks geeniuseks», kujutab iga päev endast uut sõda, mille pidamine talle just sel hommikul ärgates vajalikuna tundub. Ja oma sõdu peab ta üha enam üksi, märkisid mitmed analüütikud.
«President Trump on muutunud üha kahtlustavamaks paljude teda ümbritsevate inimeste suhtes, olles veendunud, et nad on «narrid»,» nentis New York Times. «Oma ametiaja keskpunktis on president muutunud üha kindlamaks oma õigsuses ja iseloeeritum kui ühelgi varasemal ajal ametisse astumisest alates.»
««Täiskasvanute lasteaed,» nagu Senati välissuhete komitee juht (vabariiklane) Bob Corker (kunagi administratsiooni nimetas), on uksed sulgenud,» kirjutab Washington Post. «Kolmandasse ametiaastasse astub Trump presidendina, keda ei piira enam miski.»
Need ministrid ja nõustajad, kes püüdsid teda kaks aastat suunata ja rapsimise eest kaista, on kaitseminister James Mattise lahkumisavalduse järel Washingtoni tipust läinud. Presidenti ümbritsevad nüüd kõigile ta mõtetele «jah» ütlevad mehed ja naised, leiab USA pealinna päevaleht.
«President Trumpi ohjeldamise ajastu on läbi,» on Washington Post veendunud.
Washingtoni mõttekoja Brookings Institutioni arvestuse kohaselt on nüüdseks Trumpi esialgsest meeskonnast lahkunud või välja vahetatud 65 protsenti seal olnutest.
Presidendi enda populaarsus on jätkuvalt kõrge – Gallupi andmeil toetab teda 38 protsenti ameeriklastest. Ja meediaväljaannete kriitikale vastas ta laupäeval ikka omal harjumuspärasel, lahmival moel, nimetades kõiki hädakuulutajaid «vale uudiste» levitajaiks. Oma otsust USA väed Süüriast välja tuua, kuna ISIS, kellega seal sõda peeti, on ju alistatud, pidas ta ainuõigeks.
«Kui keegi teine, kuid mitte teie lemmikpresident Donald J. Trump, oleks teatanud, et pärast ISISe purustamist Süürias toome oma väed tagasi koju (õnnelikud ja terved), oleks see isik Ameerika kõige populaarsem kangelane. Minu puhul, tugev rünnak Võlts Uudiste Meedialt. Hullumeelne!» säutsus Trump.
Teisisõnu: minu järjekordne võit! säutsus president miljonitele toetajatele, kes usaldavaki ju suuresti vaid infot, mida Trump ise neile oma tviitides annab, samas pidevalt väites, et kogu Ameerika meedia, ka peaaegu et ainus usaldusväärne kanal Fox News, on vaid valet levitamas.
Jah, ka Foxi üldjuhul presidenti alati kiitvad ankrud olid pärast Trumpi Süüria otsust ja Mattise lahkumisavaldust hetkeks sõnatud – presidendi kohest kiitmist ei pidanud nemadki ilmselt mõttekaks. Telejaama hommikusaate populaarne juht, suur Trumpi toetaja Brian Kilmeade nentis reedel, et president on «andmas Süürias Venemaale suurt võitu. Vladimir Putin kiitis teda. Ta teeb täpselt seda, mille eest kritiseeris president Obamat. Ta ütles, et president Obama on ISISe looja. Ta ise just taaslõi ISISe.»
Seda, et USA president tõepoolest kiirustas ISISe üle saavutatud võidu väljakuulutamisega, joonis alla ka alates president George W. Bush ametiajast erinevates administratsioonides Islamiriigi-vastast võitlust juhtinud diplomaat Brett McGurki järsk tagasiastumine. (Tõsi, McGurk pidi ametist lahkuma küll juba veebruaris.) Trump nimetas McGurki oma tviidis aga üsna mõttetuks meheks, keda ta isiklikult ei tundnudki ja kes oma lahkumisotsusega soovis vaid omale tähelepanu tõmmata. «Eneseimetleja,» säutsus Trump.
Oma laupäevaõhtuses tviitide rodus võttis president pikemalt veelkord ette ka kindral Mattise lahkumise.
Trumpi sõnul oli tema tegelikult see mees, kes andis president Obama vallandatud kindralile «teise võimaluse.»
«Osa arvas, et ma ei pidanuks seda tegema, mina arvasin, et pean. … Andsin talle ka kõik vahendid, mida tal varem eales ei olnud.»
Samas tviidis räägib president ka USA liitlassuhetest, mille üha ebastabiilsemaks muutumist nimetas Mattis ühe lahkumise põhjusena.
«Liitlased on väga olulised, kuid mitte siis, kui nad USAd ära kasutavad,» säutsus president.
Konservatiivne Wall Street Journal nendib oma juhtkirjas, et Mattise lahkumisega kaasneb tegelikult palju esmapilgul märkamatuks jäävat kahju. Löök on see nii USA enda sõjajõudude ja nende juhtkonna moraalile, kuid laiemalt ka liitlassuhetele.
«Kahju ei ole (vaid) selles, et Mattis on asendamatu või viimane «täiskasvanud» kasvataja Trumpile, nagu Washingtoni klišee kõlab. … Pikemaajalisem kahju tuleb sellest häbematust, alandavast viisist, millega Trump kohtles oma ministrit ja tema kindraleid sellises võtmetähtsusega sõjalises küsimuses nagu vägede Süürias olek.»
Teisisõnu: kui president ei arvestanud Süüria operatsiooni suhtes otsust langetades oma ministrite ja sõjaväejuhtkonna arvamustega, miks peaks ta sellega arvestama teiste sõjaliste operatsioonide korral?
Mitmel pool USA meedias märgiti, et uue kaitseministri peab ametisse kinnitama Senat, kes loodetavasti valib sellele kohale enam Mattisega sarnaneva, mitte Trumpi «jah»-liitlase.
Trump laseb aasta lõpuks Mattise lahti. «Mul on heameel teatada, et meie väga andekas asekaitseminister Patrick Shanahan saab 2019. aasta 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks,» säutsus Trump.
Rahvaesindajatel on siin suur võim.
Nagu ka Kongressi Esindajatekojal, mida alates jaanuarist juhivad demorkaadid.
Washington Post märgib: «Kongress on põhjusega (Põhiseaduse) Artikli 1 võim,» mil on võimalus presidenti ohjata.
Kongressi uued juhid on juba küll öelnud, et Trumpi ametist kangutamise, «impeachment´i» protseduure uue aastal tööplaanides ei ole.
Ent kõik võib Washingtonis üleöö muutuda, kui eriuurija Robert Mueller esitab oma kauaoodatud raporti ja see on tulemas tõenäoliselt juba aasta alguses, ning demokraadid tõepoolest taas tunnetavad, et neil on nüüd Washingtonis uuesti võim.