Kui läänemaailma demokraatlikud jõud ja institutsioonid ei suuda otsustavalt ja üheskoos tegutseda, siis varem või hiljem terendab autokraatliku triumviraadi (Trumpi, Xi ja Putini) võim ja maailma jagamine mõjusfäärideks. Lootus püsib Euroopal, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Kalev Stoicescu: Venemaa valmistub hammustama (66)
Tuleva aasta 16. augustil möödub 20 aastat hetkest, kui peaaegu tundmatu Vladimir Putin tõusis täieliku võimu juurde. Venemaa kehtiv konstitutsioon võimaldab tal valitseda autoritaarse tsaar-presidendina, kui teda vahepeal ei kukutata, kuni 2024. aastani. Putinil on vaevalt võimalik vettpidavat «immuniteedilepingut» sõlmida presidendivolituste lõppedes, mis tahes viisil see juhtub, et ennast, oma perekonda ja lähedasi ning kokku riisutud vara päästa, nagu õnnestus Boriss Jeltsinil välja kaubelda 1999. aastal. Võib arvata, et Venemaa riigijuht ja tema võitluskaaslased (kollektiivne Putin) kindlasti ei soovi taanduda ka viienda valitsemisperioodi järel. Selle eeldused on presidendi jätkuv elujõulisus, võimupartei ja julgeolekustruktuuride täielik kontroll riigi üle ning rahva protestivaimu maha surumine. Lisaks, Kreml peab tegema nähtavaid ja veenvaid edusamme välispoliitikas, eeskätt Ukraina ja Lähis-Ida/Süüria suunal, tõestamaks, et Venemaad lõpuks ometi «austatakse».