:format(webp)/nginx/o/2018/12/21/11673362t1h357e.jpg)
Postimees kirjutas juba tänavu kevadel, kuidas haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku (58) juhtimisel tehtud muudatused ministeeriumis tekitasid töötajates pahameelt ja küsimusi. Hääli, mis on viidanud tema väidetavalt probleemsele juhtimisstiilile, on kuulda olnud ka hiljem. Nii selgi nädalal.
Kui aasta alguses probleem justkui ununes ja Varrak jätkas tööd, siis sedapuhku kasvas pinge tundidega, kuni sinnamaani, et kantsleril ei jäänud muud võimalust kui ise ametist taanduda. Täpsemat selgitust oma sammu motiivide kohta ei ole ta siiani andnud. Kolleegidele läkitatud pöördumises väitis kantsler, et on pidanud tõrjuma pahatahtlikke sõnumeid ja laimu, mida meedias tema kohta on levitatud. Ehkki võimalust on pakkunud paljud ajakirjanikud, ei ole ta paraku seni söandanud avalikkuse ees selgitama, millised endiste töötajate väited tema hinnangul laimuks liigituvad.
Vaikimine ja pea liiva alla peitmine on üks võimalus kriisile reageerida. Ent see ei saa lõputult kesta. Küsimused jäävad ning probleemile ei saa joont alla tõmmata enne, kuni olukord on saanud tasakaalustatud käsitluse. Selle võti on üksnes Varraku käes.
/nginx/o/2016/06/21/5533575t1h2d4e.jpg)