EKI keelekool: masust Põxitini

Tiina Leemets Foto: Erakogu

Mis on ühist rulal, sudul, kolhoosil ja brantšil? Kõik need sõnad on kokku pandud kahest muust sõnast.

Rula on sama mis liitsõna rulllaud, sudus on koos suits ja udu. Kolhoos on eesti kirjatava järgi muganenud laen vene keelest (колхоз < коллективное хозяйство) ja brantš inglise keelest (brunch < breakfast +lunch).

Erineb esiteks see, et rula ja kolhoos koosnevad sõnaalgustest, sudu ja brantš ühe sõna algusest ja teise lõpust. Eristades on esimest tüüpi sõnu nimetatud ka silplühenditeks ja teisi suland-, kohver- või sumadansõnadeks, vahel on viimaseid nimetusi kasutatud mõlema tüübi kohta. Eestlaste suurte eeskujukeelte kohta võib jämedalt üldistades öelda, et silplühendid on eriti levinud vene ning sulandsõnad inglise keeles. Teiseks on rula ja sudu saadud eesti sõnadest (sudu eeskujuks oli küll inglise smog), kolhoos ja brantš on valmis tehtud teistes keeltes.

Selline sõnamoodustus on võimalik nii eesti argi- kui ka oskuskeeles. Kulkat ja kapot teati juba enne Teist maailmasõda. Terminiteks on loodud tärk (tähe-numbrimärk), vampel (vaarikpampel), õved ehk õnnaksed (õed-vennad, esimest on kasutatud geneetikas, teist eelistab haridussõnastik). Majandussurutisest sai masu, millele rahvasuu lisas peagi krõbedamad täpe ja pupu. See on vaid osake näidetest.

Siiski tasub iga juhtumit kaaluda. Tuulegeneraatorist saab teha sõna tuugen, aga kuidas seda käänata, kas nagu poognat ja vaagnat? Pisut pikem elektrituulik küsimust ei tekita. Samuti ei pea mugandama iga inglise sulandsõna. Veebiseminar ei ole märkimisväärselt pikem kui keelenõuandest korduvalt küsitud ve(e)binar. Häkaton (inglise hackathon < hack + marathon) programmeerimismaratoni asemel paistab eestlasele veel kuidagi läbi: teada on nii maraton kui ka häkkimine, ehkki viimane ei tähenda programmeerimist. Ent andmekaitseterminiks laenatud sekstimine (seksikate sõnumite saatmine) ei seostu andme- või mobiilsidega nagu inglise keeles, kus sõnumivahetus on texting; võhik võiks seda pidada näiteks tuletiseks intervallinimetusest sekst.

Aktuaalne ingliskeelne suland Brexit (< British exit) on ajendanud sõnamänge paljudes keeltes, nii ka meil. Allar Jõks kommenteeris presidendivalimistest taandumist lühidalt: „Jõxit.“ Hiljuti oli uudistes ja vestlussaadetes taas jutuks põlevkivienergiast loobumine hüüdnimega Põxit, mis väidetavalt kõlas esimest korda aastal 2017 Paide arvamusfestivalil. Kuigi seos on selge, on see pruuk vähegi ametlikumas olukorras enam kui küsitav. Esiteks on pandud tegevusele nimi (põlevkivi, erinevalt Suurbritanniast ja Jõksist, ei ole ise nimi) ja teiseks võetud käibele lihtsõna, millest pool on ema- ja pool võõrkeeles. Säärase pretsedendi võimalike tagajärgede üle tasuks juurelda.